Postitused

Nädal aega Jalgpallihaigla fännidega Hispaanias sportimas ja meelt lahutamas

Huhhuu… Jalgpallihaigla. Mulle meeldib jalgpalli aeg-ajalt vaadata, eriti Eesti koondisele kaasa elada. Mu parimaid sõpru kutsus mind Hispaaniasse ühte mängu vaatama, kus Eesti mängis Hispaania vastu. Ja mitte üheks päevaks, vaid otsustasime sellest ikka korraliku nädalase puhkuse teha, kuigi mäng toimus vaid ühel päeval.

Ja pool lennukit oli muidugi Jalgpallihaigla fänne täis. See oli vast reis, oli alles elamus : ) Suurem osa paraku jäi piltidelt välja, aga siiski mälestuseks postitan siia mõned nendest.

Parima sõbraga mitmekülgsel Gran Canaria saarel

Gran Canaria oli üks muhe meeldejääv reis eelkõige just sellepärast, et see oli üks esimesi reise, mida sai noorena teha iseseisvalt ja veel parima sõbraga. Kogu see välismaale mineku elamus tundus lihtsalt nii teine maailm ja logistiliselt nii kauge. See reis sattus ka täpselt sellele perioodile, kus kanaari saared olid eestlaste hulgas eriti kuum sihtkoht.

Ja mida ikka esimesel kaugemal soojamaareisil teha? Loomulikult meeletu vabaduse tunne, tohutu energia, et iga päev hommikutundideni ööklubides lõbutseda. Päike, fun, vabadus, hea seltskond, need on need olulised asjad, kui oled noorusest pulbitsevas eas, kahekümnendate alguses. Saarega lähemalt tutvumine ja ringisõitmine oli üsnagi teisejärguline prioriteet, kuigi paariks päevaks rentisime saarel ringisõitmiseks ka auto.

Gran Canaria on suhteliselt väike saar, aga muljetavaldavalt mägine. Kui ma võrdlen mitmekülgsema ja suurema Tenerifega, siis Gran Canaria on minu arvates lopsakam ja rohelisem. Nädalaga saar rahulikult risti-rästi läbi sõita ei olegi eriti utoopiline. Küll aga seekord me tegime lihtsalt ühe üldise tiiru, et natukenegi aimu saada, mida saarel veel on peale hotelli kõrval asuva ranna ning ööelu.

Ma mäletan, et Ermo ostis endale hirmkalli Diesel käekella ca 90 € eest, mis oli meeletu väljaminek ja mõtles ikka tükk aega, kas ostab või mitte. Meenub, kuidas kaunid blondid meilt “kella küsisid” hommikutundidel klubi uste ees ja me mõlemad ei suutnud midagi vastata, sest uuel kellal need seierid olid hämaras pea lugematud.

Meenub, kuidas rannas pensionieas turistid alasti nudistide rannas võrkpalli mängisid, mis oli päris veider vaatepilt. Meenub siiani see rumm-koola maitse meie hotellirõdul, mis kujunes igaõhtuseks starteriks enne hotelli lähedal klubide külastust. Ja rumm-koola oli selles vanuses ka üks põhiline valik, kui mitte ainuke kokteili nimi, mis teada oli. Pealegi, hea magus selles vanuses, mitte nagu gin toonik. Ja pealegi liiter rummi maksis 2x vähem kui Eestis.

Meenub, kuidas iga päev sai nalja, sest Ermoga oligi meil parimatele sõpradele vastav klapp, mõistsime üksteist poole sõna pealt ja naljasoon oli samuti sarnane. Meenub, kuidas rendiautoga sõit oli päris veider, sest kogemusi ju eriti polnud, eriti mägistel teedel sõitmisega.