Postitused

Väljavõte mõnedest seiklustest Hong Kongis GoPro kaameraga

Panime kokku ka sellise 4-minutilise video mõnede katkenditega meie Hong Kongi elamustest. Seal näeb siis ka liikuvaid pilte kohtadest, millest juba varasemates postitustes kirjutasime.

Hong Kong – troopiline aasiapärane New York

Hong Kong – vol.2

Olen Hong Kongi kohta kuulnud ja lugenud vastakaid arvamusi. Minule see linn igal juhul meeldis esimesest päevast alates. Meenutab rohkete pilvelõhkujate ja linnakära tõttu New Yorki, lihtsalt oluliselt vähem tuttav (filmidest). Seal on mõnus troopiline õhkkond, ümbritsevad kõrged mäed moodustavad mõnusa kontrasti ja loomulikult  inimesed, kes tunduvad olevat pidevas liikumises. Ja inimesi on seal tõesti palju, väga palju, aga see on ka tuttav pilt, kui mõni aasta tagasi Hiina ringreisil sai käidud. Metrood on nagu omaette linn, nagu sipelgapesa, suur ja mitmekorruseline.

Siin on kõik nii lihtsaks tehtud. Ja kohalikud siin reaalselt räägivad inglise keelt, ja tihtipeale ka sinust oluliselt paremini. Mandri Hiinas inglise keele rääkijat praktiliselt ei leia. Seal pidin piltlikult öeldes Aliast mängima, kui kellegagi suhtlemiseks läks. Tänavanimed, menüüd, viited, selgitused, heliteavitused – need on Hong Kongis kõik inglise keeles (lisaks mandarinile). Ühesõnaga, turistisõbralik linn. Ja üleüldse sõbralik ning turvaline. Päris mitmel korral märkasin, et uusi iPhone hoitakse lihtsalt tagataskus pooleldi väljas. Asjadesse suhtutakse chillilt, ainult turistid käivad siin rinnuni tõmmatud kõhukottidega ja hoiavad kramplikult käekotti kõhu juures. Eks halb kogemus kodumaal või mujal riigis teeb ettevaatlikuks.

Hongkonglased üldiselt ei samastagi end mandrihiinlastega. Mandrihiinlased on pigem nagu põllutöölised, riisikasvatajad, kivisöekaevurid, hongkonglased aga arenenud lääne riik. Ja tehnoloogiast peavad nad lugu. Olen National Geographicust näinud saateid, kuidas insenerid piire ületavad, vingeid sildu ehitavad (praegu näiteks ehitamisel ülivinge sillaühendus Macauga, noh selline 40km pikkune), või kuidas ehitati lennuki kujuline lennujaam ja taifuunikindlad pilvelõhkujad. Nüüd sai siis oma silmaga neid näha. Pealtnäha tundub kõik lihtne ja loogiline. Neid kahte ehk saavutabki vaid raske tööga.

Kui võrrelda jälle New Yorkiga, siis siin pilvelõhkujad sädelevad ja virvendavad pimedas, meeletud tulešoud igal õhtul kindlal kellajal jne. Peab ikka tähelepanu tõmbama oma saavutustele. Mida veel täheldasin, kõigil on iPhone telefonid, muud brändi justkui ei tunnustata. Peab olema tehnoloogia tipp. Kui tuleb uus versioon, siis vahetatakse kohe uue vastu, sest eelmine on juba vana, mis on halb. Tegelikult muljeid on palju, võiks kirjutada paarkümmend lehekülge, aga see pole selle blogi eesmärk.

Esimesest päevast Kerli juba rääkis, ma siis põgusalt räägin, mis tehtud teistel päevadel.

Põnev elamus oli 5km pikkune kondlisõit kõrgele mäkke suure Buda (Big Buddha) kuju juurde, mis asub Lantau saarel. Kondlid sõitsid üle mitme väiksema mäe ja päris kõrgelt. Kes kõrgust kardavad või soovivad tõsisemalt vaimset puhastust ette võtta, siis Budani viib ka matkarada, mis silmaga hinnates tundub ikka päris võimas ettevõtmine – mäest üles, mäest alla, ja nii korduvalt. Aga vaimu puhastamine ei peagi lihtne olema ja nagu ikka, tähtis pole mitte päralejõudmine, vaid teekond. Me panustasime seekord päralejõudmisele.

Hong Kongis on tegelikult nii mõndagi teha, aga kui melu ja müra üle viskab, siis tasub praamiga mõnele lähedal asuvale vaiksele saarele sõita. Üks mõnus vaikne saareke on näiteks Lamma Island, kuhu saab 30 minutiga ja see sõidab iga 45 minuti tagant. Saarel on paar ilusat liivaranda, kus saab päevitada, ujuda, hiljem viisakalt dušši all end puhtaks pesta ja riietusruumis riided vahetada. Tõeline mereanni paradiis, kõikides restoranides pakutakse igasugust merest saadavat elukat. Mõtlesin, et matkaks ka seal ühe templi juurde, aga matkarada läks päris džungliks kätte ära ning hetkel, kui kuulsin kummalist hoiatavalt häält puu otsas, mis iga järgneva sammuga valjemaks läks, pöörasin otsa ringi.

Oli tore, ilmad ilusad, kuigi lubati vihma iga päev. Tuli välja, et ühel päeval tibutas natuke, muidu aga mõnus soe (30C). Sellel aastaajal väga niiske muidugi, nii kui hotelliuksest välja astud on särk märg. Ja nuudlitest, dumplingutest sai viimasel päeval villand : ) Mõtlesin, et kas tahaks veel tagasi minna? Ütleme nii, et põhilised atraktsioonid said 6 päevaga rahulikult tehtud, samas Macausse tahaks küll kiigata huvi pärast, et siis hiljem Las Vegasega võrrelda. Tahaks ka hilisõhtul selle toreda ajaloolise laevaga lahepeal romantilist sõitu teha. Huvitav oleks ka lähemalt tutvuda, kuidas hongkonglased ööelu elavad. Ja eriti ahvatlevad tunduvad väljasõidud linnamürast eemale, näiteks Dragon’s Back.

Tagasi Hong Kongi!

Hong Kong – vol.1

3.septembril alustasime oma päeva väikse jalutuskäiguga Kadrioru parki, kus jõime veel viimased kodused kohvid. Edasi seadsime sammud juba lennujaama poole, kus meid ootasid kõige armsamad ja lähedasemad inimesed. Sai nutetud ja naerdud. Heade soovidega saadeti meid lennukile ja nii meie reis võiski alata. Esimeseks sihtkohaks sai Hong Kong. Teisi variante ei kaalutud, sest peres on üks Hong Kongi armastaja. Mis saakski parem olla – lemmik linnas oma kõige kallima inimesega!

Teel Hong Kongi

TLN-Istanbul lennul

Meie kaks lendu sujusid väga kenasti. Tallinnast Istanbuli jõudes, avastasime, et Istanbul – HK lennul on meid eraldi istuma pandud. Õnneks lahenes see mure kiiresti, saime kõrvuti istuma ja veel mugavamatele kohtadele, niiet saime terve lennu magada ja olime Hong Kongi jõudes puhanud. Nüüd võis puhkus alata!

Esimesel õhtul soovisime külastada HK kõige popimat öölokaali DI, kus juba ukselt meid kahjuks tagasi saadeti. Põhjuseks Martini liiga lühikesed püksid. Okei, näitasin, mida HK’l veel pakkuda on, tegime mõne kokteili ja istusime mõnusas väikses vesipiibu baaris ning lõpetasime oma reede õhtu hotellitoas veini juues. Istuda ja jutustada võis hommikuni, sest ajavahe sai võitu ja und lihtsalt polnud.

Järgmisel päeval ärgates avanes meile hotellitoast ilus vaade linnale. Kui Eestis ilmateatega tutvudes jäi mulje, et meid on eesootamas vihmased ja halvad ilmad, siis tegelikkus ütles midagi muud. Ilmad olid päiksepaistelised ja nii võis alata ka meie teine päev “Me oleme turistid Euroopast”.

Vaade meie toast

Vaade meie toast

Hommikust tahtsime süüa kindlasti kohalikus “restoranis”. Kõhud maitsvat toitu täis, saime alustada turistitamisega.  Esimesena külastasime Victoria mäge (Victoria Peak), mis kohalikele on tuntud lihtsalt kui the Peak. Mäkke saamiseks tuli sõita trammiga, mis oli omaette huvitav kogemus.. Nimelt sõidab tramm üsna järsult üles, ca. 30 kraadise nurga all. Natuke hirmus, aga äge! Mäelt avanesid kaunid vaated tervele Hong Kong Island’ile. Kui kaunid pildid olid tehtud ja vaade nauditud, sõitsime kohaliku praamiga HK saarelt mandrile, kus jalutasime mööda ilusat promenaadi. Promenaad on tuntud kui  Avenue of Stars, just sinna on jätnud kõik Hiina kuulsad näiteljad oma käejäljed. Martin sai oma lemmikutega ka pilti teha!! Õhtu lõppes pilvelõhkujate lightshowga.

Üldiselt võib öelda, et siiani on meil kõik kenasti läinud. Hong Kong on sama äge kui 3 aastat tagasi ja ma ei jõua oodata, millal saan juba Martinile rohkem seda linna näidata! Olen kindel, et lahkudes jääb ta seda linna sama palju igatsema kui mina! 😉