Postitused

6 pikka päeva ja 4000 km road trip Perth – Melbourne

Eelmistes postituses sai igast päevast väikse ülevaata anda, nüüd aga panime kokku sellest pikast sõidust ka lühikese video. Annab hästi selle mõnusa emotsiooni teekonnast ja teinekord hea vaadata, millise põneva retke me Kerliga ette võtsime.

Päevas ca 600-700 km sõita, ja nii 6 täis päeva järjest, ei olegi päris meelakkumine. Samas ei olnud see ka tea mis väsitav, kuna teed olid ülirahulikud ja sirged, liiklus pea olematu. Ma saan nüüd väga hea võrdluse tuua sellega, kui sõidame siin Melbourne-is ringi, kus teed on mägised, kurvilised ja liiklus väga tihe. Paarsada kilomeetrit sellisel teel nagu Melbourne-i lähistel on ikka oluliselt pingelisem, nõuab pidevat keskendumist. Seevastu nendel pikkadel sirgetel on enamasti “autopiloot” peal.

Kas teist korda ka selle teekonna läbi sõidaks? Tõenäoliselt mitte : ) Ikka üsna tüütu ja pikk sõit on, arvestades ka seda, et paartuhat kilomeetrit ehk kolm pikka päeva ei ole praktiliselt midagi teepeal näha peale laiade avaruste, kidura pinnase. Arusaadavatel põhjustel on sellel pikal üksikul teel ka liiklus erakordselt hõre, sest Austraallased eelistavad seda vahemad läbida siiski lennukiga. Ainult 3-4 tundi läheb aega.

Seda teekonda võtavadki ette need, kes tahavad midagi eriti põnevat ette võtta, selline paras katsumus, seiklus. Meile oli see aga kohustuslik ettevõtmine, sest pidime ju oma armsa auto Melbourne’i tooma, et sellega siin edasi sõita. Ja õnneks pidas laitmatult selle tee vastu, ilma ühegi tõrketa.

Perth – Melbourne kuue päevane road trip. Päev nr 5.

Viies päev oli meil üsnagi ambitsioonikas päev. Eelkõige sellepärast, et oleme lõpuks jõudnud piirkonda, kus on asustust, kus on inimesi, kus on mitmekülgne mägine loodus, kus on Lõuna-Austraalia veiniistandused ja muidu armsad väiksed ajaloolised külakesed. Esialgu arvasime, et sõidame kuni sellise linnani nagu Robe välja, kuid suurem osa ajast läks siiski peatumistele ja jalutuskäikudele, mistõttu sõitsime sellel päeval vaid 450 km ringis ning peatusime hoopis sellises kaunis sadamalinnas nagu Victor Harbour.

IMG_3407

IMG_3392

IMG_3401

Port Augustas käisime turisti infokeskuses, tutvusime pisut piirkonnaga ning võtsime nõu kuulda, millist teedpidi oleks Adelaide’i poole kõige meeleolukam sõita. Nii me hommikul varakult seadsimegi tee läbi mäeaheliku sellise ajaloolise linna poole nagu Quorn ning mõningaste peatustega läbisime maalilist teedpidi selliseid väikseid külakesi nagu Wilmington, Melrose, Wirrabara, Laura, Georgetown, Yacka ja nii kuni Clare linnani välja. Kõik need linnakesed või siis pigem külakesed on põneva arhitektuuriga väga väikesed keskused, kus on üks pisike põhitänav väikeste äridega ning ümberringi siis on hõredalt elanike kodukesed.

D2D5D3BC-9DD1-476C-8F78-AE79159CAA38

IMG_3413

Linn nimega Clare on aga Clare Valley nimelise veinipiirkonna keskus. Siin ümberringi asub hulgaliselt veiniistandusi, põllud on täis viinapuid, kogu piirkond on mõnusalt laugete nõlvadega kaetud. Kohati meenutas Toskaana maastikku ja kogu see õhkkond oli rahulik, sõbralik, just selline nagu ühes veinipiirkonnas peabki olema. Mõnus oli siin ringi sõita mööda neid väikeseid teid, üles ja alla. Siin tundsime ka esimest korda sügise hõngu. Kui Lääne-Austraalias on maastik ja taimestik pigem selline kuivemapoolne, ja kidurapoolne, üsna palju on ka palmipuid, siis täpselt ei saagi aru, kas suvi on ikka läbi ja sügis alanud või mitte. Siin siis rohked lehtpuud reetsid, et tõesti, sügis on käes, lehed kollased/punased ja pooleldi puudelt langenud.

IMG_3415

IMG_3420

kirrihill-clare-valley-veiniistandus-ja-maitsmine

Pikemat veinidegusteerimise tuuri me ette ei võtnud, aga siiski, mõtlesime, et käime mõnes kohas proovimas. Käisime ühel veiniteistingul, proovisime selle piirkonna paremikku kuuluvat Kirrihill veine. Ja külastasime ka Sevenhill veiniistandust, mis on Clare Valley kõige esimene veiniistandus. Sevenhill toodab samuti Austraalia paremikku kuuluvat veini.

mintaro-linn-laburint

IMG_3423

Siit edasi suundusime veel ühte ajaloolisesse linnakesse nimega Mintaro, kus oli kaunis ajalooline häärber ning kõrgetest põõsastest rajatud labürint, mis on päris väljkatustuva raskusastmega ka nutikamatele. Aga aeg oli nii kaugel, et pidime SAABile hääled sisse panema ja edasi Adelaide’i poole suunduma.

IMG_3428

Adelaide on Perthi linna kõige lähim suurem asustus. Ehk siis Perthi linnale kõige lähim suurem linn on Adelaide, mis asub kõige kiiremat teedpidi sõites 2700 km kaugusel. Just sellepärast on Perth maailma kõige isoleeritum linn. Täiesti veider ikka mõelda. Näiteks, Euroopas sõidad Tallinnast Itaaliasse, Rooma. Samamoodi ca 2700 km kokku. Ja kui palju riike, linnu ja asulaid sa läbid?

IMG_3429

Adelaide ei ole sugugi mõni suurlinn, natuke väiksem kui Perth, elab siin ca 1,2 miljonit inimest (Perthis 1,8 miljonit). Tegime seal sellise 10 kilomeetrise jalutuskäigu. Jättis armsa väikse mulje. Kerlile näiteks hakkas see linn kohe meeldima.

Sealt edasi suundusimegi sadamalinna Victor Harbour, kuhu viis eriti mägine ja käänuline tee. Pooleldi jäime pimedapeale, sõit oli üsna raske. Kohale jõudes mul käis pea koguni ringi selle tee pärast. Liiga suur kontrast, kui peale pikki sirgeid peab äkki hakkama liiklust jälgima ja aktiivselt rooli pöörama : ) Tegime väikse õhtusöögi, mekkisime Clare Valley’st ostetud punast veini ning kobisime magama, et järgmisel päeval jälle varakult tõusta ning lõpuks kuuendal päeval võtta siht meie uude kodulinne Melbourne.

Perth – Melbourne kuue päevane road trip. Päev nr 4.

Kaks päeva tühjuses sõitmist selja taga. Neljas päev oli nüüd siis see päev, mis on viimane pikem ots, kus eriti asustust pole, väiksed külakesed vaid, aga siiski, juba rohkem elumärke. Neljandal päeval me praktiliselt sõitsime terve päev. Nagu ikka, ärkasime varakult, ca 6 hommikul koos päikesetõusuga, et hommikusöögiga päevale mõnus algus teha ning taaskord, autosse, teele. Selline päevast päeva rutiin.

IMG_3349

Viimane pikem sirge, eesmärgiga jõuda enne pimedat järgmisesse öömajja juba pisut suuremas linnas – Port Augustas. Elab seal 14 000 inimest, seega võrreldes, mida me eelnevad päevad näinud olime, täitsa päris linn. Ja maastik on samuti hoopis mägisem siin. Kui eelnevalt ulatusid silmapiirini avarad tasandikud, siis Port Augusta piirkond on hoopis mägisem.

IMG_3352

670 km sõitu. Tegime mõned peatused ilusal ja kõrgel pankrannikul, millelt avanesid võrratud vaated suurele Lõuna Ookeanile. Siin peaks siis juunist oktoobrini ka suuri vaalu nägema, mida me aprillikuus siiski ei märganud. Huvitav on vaadata, kuidas nende mõnetuhande kilomeetriga Austraalia maastik muutub. Oleme ülimalt rahul, et me selle sõidu ette võtsime ega otsustanud lennu kasuks. Oleks ju Perthist Melbourni lend olnud vaid mõni tund.

IMG_3357

Mis veel nende pikkade sirgete tühjade teede kohta öelda? See tühjus ja levita olek on omaette lõõgastav. Oma kogemusest võin öelda, et pikka sirget on oluliselt vähem väsitav sõita kui looklevaid teid. Ka liikluse hõreduse tõttu ei pidanud eriti tähelepanule energiat kulutama. Need 600-700 km päevas sõidud ei väsitanudki nii kui ma arvasin. Mõnusad vaiksed sõidud, saime Kerliga igasuguseid lugusid rääkida ja erinevatel teemadel arutleda. Mõnus koosviibimine oma armsaima reisikaaslasega.

Seda ei näe just iga päev, kui mees maandub lennukiga tanklasse, et paaki täis lasta. Vist ikka natuke parem kui autoga maanteel kulgeda?

Seda ei näe just iga päev, kui mees maandub lennukiga tanklasse, et paaki täis lasta. Vist ikka natuke parem kui autoga maanteel kulgeda?

Teepeal nägime põlenud metsi, teede ääres mõningaid põlenud autosid. Väga palju oli kängurude laipu teede ääres. Eelnevalt lugesime foorumites, et öösiti ei soovitata maanteel sõita, sest loomad on liikvel ning kängurudele otsasõitmine suurema tõenäosusega. Seega pimedat aega me vältisime. Laipu oli kõvasti. Kui väga umbkaudu arvata, siis mõnel päeval märkasime 20 laipa kindlasti. Ju siis neid on ikka tõesti palju. Meie nägime neid aga vaid ühel päeval teeääres hüppamas. Ei oleks eriti soovinud neid teepeal näha ka, tegelikult.

IMG_3375

IMG_3380

Kui teed alustasime, siis vaatasime ilmateadet, et tuleb selline suhteliselt pilvine, vahelduva vihmaga ilm, 23-24 kraadi sooja. Tegelikkus oli meie üllatuseks hoopis midagi muud. Selline tunne, et suvi oleks tagasi tulnud (Austraalias ju praegu ikkagi sügis), sooja oli 28-29 kraadi, kohati isegi 32. Vahelduva pilvisusega ilm ja päike ikkagi paistis suurema osa ajast.

Port Augusta linnas käisime õhtul jalutamas. Tegime sellise 10 kilomeetrise jalutuskäigu, et terve päev autos istumist, kuidagi tasa teha. Kunagi tähtis sadamalinn on nüüd selline vaiksem elektrijaamaga linnake. Ööbisime huvitavas motellis (Pampas Motel), ilusas ajaloolises majakeses, koos avara rõduga, mis siin Austraalias suhteliselt populaarsed on.

pampas-motel-port-augusta