Tag Archive for: prantsusmaa

8 päevaga Pariisist Nizzasse ehk imeline ülevaade Prantsusmaa sisemaast

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Sisemaad avastades näeb hoopis teistsugust Prantsusmaad, mis on ehedam ja näitab hoopis paremini, milline see päris prantslane tegelikult on. Olen mõned korrad Pariisis ka varem käinud ja siiani tutvunud enamasti rannikuäärsete aladega (sest tahame ju ikka merelainet ja randa oma puhkusel) nagu prantsuse rivieera (Nizza, Monaco, Cannes jms linnakesed Vahemere ääres) või siis Bordeaux ja Biarrizi piirkond.

Meie 8-päevane teekond algas Pariisist ning me pidime jõudma Vahemere äärde Nizzasse. Selle reisi pikkus oli minu arvates väga hea, kuigi paaril viimasel päeval mõned otsad tundusid autoga sõites liiga pikad, seega tundus, et paari päeva oleks lisaks tahtnud. Ainult selleks, et saaks rahulikumalt kulgeda ning ka seda kohalolemist nautida, nö olla “kohal” ka. Olen nüüd reisides hakanud rohkem mõistma seda, et pigem vähem, aga kvaliteetseelt.

Enne reisi vaatasime muidugi piirkonnad üle, kus mida teha on, mida vaadata ja selle järgi panime paika ka piirkonnad, kus sooviksime ööbida ning mitmeks ööks peaks kuhugi jääma. Plaan oli iseenesest lihtne, sest Pariisi ja Nizza vahele jäid:

  • imeilus šampanja piirkond
  • keskaegne burgundia piirkond
  • ja mida lõunapoole, seda rohkem nägi Vana-Rooma kultuuripärandit

 

Teekond iseenesest oli selline. Kokku tuli 5 erinevat ööbimiskohta. Esimese ööbimiskoha leidsime Epernay lähistel väikses linnakeses nimega Blancs-Coteaux. Täpselt Champagne (šampanja piirkond) südames, kus ümberringi oli sadu istandusi. Kohati tundus, et praktiliselt iga perekond toodab mõningal määral šampanjat.

 

 

Väga kaunis on mööda looklevaid teid sõita, viinamarjapõldude vahel. Teed on ilusti ära märgitud pruunide “Campange Route” siltidega ning ise saad valida kui paljudes kohtades degusteerimas käid. Üks mugavamaid degusteerimise kogemusi oli Epernay linnas, kus on ühel tänaval kõikide šampanja tootjate uhked majad, kus saab endale degusteerimise teha.

Leidsin ühe ülihea Lonely Planet raamatu “Best Road Trips France”, mis on just “road trippide” jaoks tehtud. Igas piirkonnas leiad endale sobiva teekonna, ning annab täpselt juhiseid, kust kaudu on kuskile kõige parem sõita, kus on kõige rohkem tegevusi ja vaatamisväärsusi. Näiteks, Champagne piirkonnale leidsin sealt väga hea teekonna, mis näitas täpselt, milliste teede kaudu on kõige ilusam sõita, milliseid veiniistandusi on võimalik külastada, ning millised vaatamisväärsused jäävad teele.

 

Šampanja piirkond, Épernay ja Moët & Chandon

Seda reisi planeerides, paelus mind kõige rohkem just see piirkond. Ma pole suurem mullisõber, aga šampanja kohta lähemalt teada saada tundus põnev mõte ning see toitis ka parajalt minu uudishimujanu.

Sain teada, et šampanja piirkond on üks suurem ala, mille pealinnaks on Reims, mis on üsnagi suur linn, mille keskel kõrgub üks kauneimaid gooti stiilis katedraale üldse. Ma mäletan, kuidas meie üks reisikaaslasest sõbranna meie seltskonnast (olime sellel reisil neljakesi ehk kahe noorpaariga koos) oli täiesti vapustatud selle ilust. Ta oli täiesti veendunud, et Reims katedraal on tuhat korda kaunim kui Notre-Dame. Selline tõestisündinud lugu.

 

 

Reimsis on samuti palju tuntuid šampanja tootjaid, kus on võimalik seda pidulikku jooki maitsta ning sügavates veinikeldrites tuuril käia. Meie valisime oma maitserännakuteks Epernay linna, mida loetakse siis ametlikult šampanja piirkonna keskuseks või siis lausa pealinnaks. Selline väike, ilus, armas linnake, kus asub pikk tänav nimega Avenue de Champagne, mis on täis tuntumaid ja natuke vähem tuntumaid šampanja tootjaid. Just sealt samast tulevad ka tavainimesele kõige tuntum šampanjabränd nimega Moët & Chandon.

Mis mulle Moët & Chandon ekskursjooni puhul kõige rohkem vaimustust tekitas oli see, kui meid viidi maja alla, maa-alustesse tunnelitesse, mis olid uuristatud lubjakivisse. Nende tunnelite pikkuseks oli 28 kilomeetrit. See number ei mahtunud mulle kuidagi pähe, hakkasin võrdlema seda pikkust erinevate vahemaadega. See oli lihtsalt uskumatu. Ja need kilomeetrid moodustusid lausa 2 korruse peale, ehk maa alla rajati 2-korruseline tunnelisüsteem, kus hoiustati miljoneid pudeleid Moët & Chandon šampanjat.

 

 

Šampanja puhul sain teada ka, kuidas šampanja tootmine üldse toimub, mida see šampanja meetodil mulli valmistamine tähendab. Sain teada, kuidas toimub kahe etapiga kääritusprotsess ning millist hoolt, aega ja armastust iga üksik pudel tegelikult saab nende aastate jooksul, enne kui see müüki läheb. Ma sain seal kohal olles, miks šampanja nii kallis on. Seda hinda mõjutab ka brändi nimi, aga suuremalt jaolt ka selle tegemise keerukus ja aeg.

Ma olin veendumusel, et üks prestiižsemaid šampanjasid nimega Dom Pérignon on tegelikult üks omaette tootja, aga see on hoopis Moët & Chandon päris enda toode. Erinevus olevat hästi lihtne, kui Moët & Chandon igas šampanja pudelis on kolme erineva viinamarja segu ning ka 3 järjestikuse aasta saagist tulnud toote segu, siis Dom Pérignon on vintage šampanja, ehk siis ühe kindla aastakäigu vahuvein, mis on tehtud ainult kahest erinevast marjasordist.

Aga peale šampanja on kogu see suur ja lai piirkond imekaunis. Ma lihtsalt niivõrd nautisin seda sõitu laugete nõlvade peal, kus silmapiiril laiusid viinamarja põllud. Neid teadmisi šampanja kohta tuli lihtsalt igalt poolt ja väga palju, kirjutaks oma kogemusest vast terve õhukese raamatujagu elamusi kokku. Ma ütleks, et need 3 ööd, mis me siin veetsime Epernay linna lähistel, see oli peaaegu piisav, aga ma puhkaks siin vabalt 2 nädalat. Võtaks lihtsalt aja maha, jalutaks nendes väikestes, äärmiselt puhastes linnakestes, mille majad on tihtipeale õitsevaid lilletaimi täis, naudiks õhtuti restorani melu ja päevasel ajal seda ilusat maalilist vaadet.

Keskaegne Burgundia ja Dijon

Teine piirkond, mida ma selle reisi planeerimisel kõige enam ootasin oli Burgundia piirkond. Ma juba varem teadsin, et siit tulevad näiteks Prantsusmaa ühed enim hinnatud veinid, hinna poolest väga kallid veinid. Sain teada, et see piirkond Prantsusmaa südames on kõige keskaegsem piirkond. Siin on seda keskaegset, pisut süngemat ja väga kivist atmosfääri hästi palju. Siin ringi sõites kohtabki neid keskaegseid müüridega ümbritsetud mägilinnu, losse, kindluseid, mis on hoopis teistsugune kogemus, kui mujal Prantsusmaal.

Kuna pika ajaloo vältel on Prantsusmaa sisemaa südamik olnud erinevatest kultuuridest ja sündmustest kõige vähem mõjutatud olnud, siis just siin Burgundia piirkonnas on seda keskaegset arhitektuuri, eluviisi, prantsuse kultuuri kõige rohkem säilinud. Sain ka teada, et just siit leiab selle kõige ehedama prantslase, selle kõige puhtama põlisasuka. Kui suurlinnades, nagu Pariis näiteks, leiab hästi multikultuurseid inimesi, erinevatest rassidest, siis siin Prantsusmaa sisemaal on 99,9% lihtsalt tavalised põlised prantslased.

Milline see põline prantslane siis on? Esiteks, ta on väga tüüpilise prantslase nägu, tagasihoidlikum, vaoshoitud, samas äärmiselt sõbralik ja abivalmis, väga külalislahke. Ta on samas usklikum ja peab erinevatest traditsioonidest tugevamini kinni. Siin on oma kultuur, isikupärane köök ja kombed.

Elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses

Me elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses, väga kaunis kivimajas. See oli läbi reisi üks meeldejäävamaid kogemusi, ainuüksi selles keskaegses külas ööbimine. Maja oli äärmiselt kaunis, perenaine ülimalt külalislahke ja abivalmis. Tore kogemus oli see, kuidas igal öösel kell 00:00 kogu külas kogu tänavavalgustus lihtsalt välja lülitatakse ning siis on õues ka täielik kottpimedus.

Siin sisemaal olles käib elu kohalike reeglite järgi, ega siin turistidega väga ei arvestata, sest turistid peavad kohanema kohalike kommetega. Näiteks, siin ei saa mistahes kellajal restorani minna, nagu näiteks Pariisis. Restoranid on avatud vaid lõuna ajal kuni kella 14ni näiteks, ja siis avatakse köök alles ca 18.00 või 19.00. Vahepeal on köök kinni. Kui kõht läheb tühjaks, siis ostad poest endale saia või siis leiad neid väikseid kohvikuid, kust saad kohvi ja croissant-i.

 

Maps were disabled by the visitor on this site. Click to open the map in a new window.

 

 

Grand Cru teekond

Nii nagu šampanja piirkond, siis ka Burgundia on täis viinamarjaistandusi ja veinitootjate mõisaid. Samuti, nagu šampanja piirkonnas ringi sõites on teed märgitud pruunide liiklusmärkidega, et sa õigelt teelt ära ei eksiks. Täpselt samamoodi on ka siin, veini maitseelamuste teekond on kümneid, kui mitte sadu, kilomeetreid pikk ning need on märgitud “Grand Cru” liilusmärkidega.

Meie külastasime ka mõningaid veiniistandusi. Üks tuntumaid, mis mul burgundia veinide puhul varasemalt tuttav, oli Pommard. Kui teistes, võtsime me kerged maitsmise paketid, siis Pommardi istanduses võtsime ka väikese ekskursjooni, kus meile tehti selgeks burgundia veinide omapära ning degusteeriti erinevaid valgeid ja punaseid veine.

Mis mind ehk veinide puhul kõige rohkem hämmastas oligi see, kuidas ühe pudeli hind võib alata paarisajast eurost. Grand Cru (ehk kõige prestiižsem toode) pudeli hind ongi tavaliselt ligikaudu 300-500 €. Sain teada ka, et seal piirkonnas on levinud, et veini toodetakse ainult Pinot Noir viinamarjasordist. Huvitav oli ka see, et kui meile anti maitsta 4 erinevat punast veini, mille maitse, lõhn ja ka hind olid täiesti erinevad, aga kõik need veinid tulid sellest ühest ja samast viinamarjasordist – Pinot Noir. Mis veinile maitse, lõhna ja hinna määrasid, see oli hoopis maapind ja kogu see kliima (nad nimetasid viinamarja kasvutingimusi “kliimaks”), mis viinamarja mõjutas.

Dijon ja keskaegsed linnad

Dijoni linn on mulle tema nime poolest alati seostunud sinepiga. Tõesti, sinepit müüdi seal linnas igas poes, ja tõsi ta on, ostsime ka meie seda uudishimu tõttu kaasa. Kui üldiselt sellised tüüpilised euroopa linnad mind eriti ei vaimusta, siis Dijoni puhul meeldis mulle see keskaegne hõng. Päris toredaid keskaegseid tänavaid kohtas. Aga üldiselt, ma saan alati suurema elamuse mõne eheda ja kivise külakese külastamisest, eriti kui see on kuskil kõrge mäe otsas.

 

 

Mõned sellised kaunid keskaegsed väiksed külakesed on näiteks Montbard, Autun, Beaune, Cluny, Tournous. Et kui Lyoni poole sõita, kuhu me ka teel olime järgmisena, siis need jäävad enamasti kõik tee peale.

Lyon, Rhone Valley ja Vana-Rooma kultuuripärand

See piirkond hakkas juba vaikselt mägisemaks muutuma. Huvitav oli see tunne, kui oled juba päevi ja öid veetnud väikestes Champagne piirkonna ja Burgundia piirkonna linnakestes ja külakestes, kus on selline ilus, armas, rahulik ja vaikne keskkond, siis äkki peale kõike seda Lyoni linna sisse sõita, eks ehmatas pisut ära küll.

Ütleme nii, et Prantsusmaa sisemaal on ka päris palju seda tühja, avarat ja sadu kilomeetreid põllumaad. Lihtsalt ei olegi midagi, ja kohati selline pikem sõit võib olla väsitav ja igav. Mistõttu ongi hästi oluline teha eeltööd ja leida need kohad, kus saad kultuuri nautida ja kogemusi koguda.

Lyoni linna kohta ma praktiliselt midagi ei teadnud, üks tüüpilise euroopaliku arhitektuuriga linn. Sain teada, et see on suuruselt, rahva elanike arvult Prantsusmaa teine linn, Pariisi järel. Oli tõesti suur, aga ütleme nii, kui oled juba korduvalt Pariisis käinud ja ikooniliste maamärkidega tutvunud, siis Lyon enam millegagi ei üllata.

Peale selle maalilise maastiku, mis lõuna pool Prantsusmaad hakkab avanema, paelus mind kõige enam Vana-Rooma kultuuripärand. Oo jaa, see oli lihtsalt võrratu. Metsikult efektne on see, kui keset rahulikku loodust avaneb sulle vaade tohutult massiivne akveduut (Pond du Gard). Jah, just Pont du Gard oli üks mu elamuste tipphetki. Olin seda vaid keskkoolis kunstiajaloo tunnis piltidelt näinud. See üks Vana-Rooma massiivsemaid ehitisi, mis asub kuskil Prantsusmaa sisemaal, mõjub lihtsalt nii ägedalt.

 

 

Samamoodi suurepärane elamus on see, kui külastad Vana-Rooma ühte kõige paremini säilinud teatrit Orange linnas. Päris mitmetes linnades on neid tava teatreid, kui ka amfiteatreid, triumfikaari, terme, akveduute. See, kuidas Vana-Rooma kultuuripärand on põimunud sellesse tänapäevasesse linnaruumi, see lihtsalt on kuidagi hästi efektne.

 

 

Orange linn vast ongi lõuna prantsumaal üks kõige tuntum linn, kus Vana-Rooma pärandit leidub. Kui muud ei jõua külastada, siis see olekski see linn, mida kindlasti külastada. Aga samuti soovitaks veel külastada linnasid nagu Nimes, Arles, Avignon. Avignon oli näiteks see linn, kus me ka ühe vaheööbimise tegime, sest teekond Nizzasse viimastel päevadel hakkas tunduma liiga pikk. Aga see vaheööbimine oli seda väärt. Avignonis tegime mõnusa jalutuskäigu ja taaskord, kaunis kaunis.

 

Valik fotosid reisist

Nädalane suvepuhkus romantilises Pariisis

/0 Kommentaari/teema: , /autor:

Olen Pariisi ka varem külastanud, aga need 7 päeva Pariisis olid unustamatud, mil sai fantastilise ilmaga juunikuu suvel nautida nii kunsti, arhitektuuri, väga häid söögielamusi, naeru, õnne ja elurõõmu.

Pariis on linn, mida peab kindlasti külastama, sest see sulatab endas ajaloo, kunsti ja romantika üheks unustamatuks kogemuseks. Linna tänavad on täidetud ilusate arhitektuursete pärlite, nagu Eiffeli torn ja Notre-Dame katedraal, ning Louvre’i muuseumi rikkaliku kunstikoguga. Samuti võib nautida maailmatasemel kööki, mida pakuvad arvukad restoranid ja kohvikud, ning jalutuskäike Seine’i jõe kallastel, mis pakuvad kauneid vaateid ja romantilisi õhtuid. Pariis on unustamatu sihtkoht, mis lummutab külastajaid oma ilu ja võluvõimega.

 

 

Müüdid Pariisi kohta

Kui ma Pariisi saabusin, olin ma täis põnevust, aga ka hirmul, kuna olin kuulnud nii palju müüte selle linna kohta. Ja kui ma Pariisis ise olen ringi käinud ja mitmekülgset Pariisi elu kogenud, siis olen vaikselt hakanud mõistma, kust need müüdid tulevad. Enamasti on hästi tugevad arvamused kerged tulema, kui Pariisi tullakse paariks-kolmeks päevaks, mis lihtsalt pole päris piisav aeg, et rahulikult Pariisi rütmiga kohaneda. Teiseks, Pariis on suurlinn, nagu mitmed teised metropolid maailmas, kus elab mitmeid miljoneid inimesi ja seal ongi kõike ning sina oled seal kõigest külastaja, seega pole mõtet võrdlemisega oma pead vaevata

Mida ma veel olen aru saanud, kõik oleneb enda suhtumisest. Pariisis on tõsiselt palju valikuid, mida teha, seega mina valiks neid ilusamaid kogemusi. Mida pikemalt inimesed on Pariisi külastanud, seda rohkem ma kuulen positiivset tagasisidet. Aga tõsi, linn on suur ja mina isiklikult teen alati põhjalikuma ettevalmistuse selle kohta, mida külastada, kus tänavatel liikuda, kus restoranides õhtul süüa, kus kohvikutes päeval tiksuda.

Miks Pariisi paariks päevaks minnakse on ka tegelikult loogiline. Lennupileti võib sinna saada ülisoodsalt, aga ööbimiskohad on Pariisi südames ikkagi päris krõbeda hinnaga, mis on ka üks neid põhjuseid, miks eelarvamused on kerged tulema nii põgusa kogemusega, eriti kui valid ööbimiskohaks mõne soodsama äärelinnas asuva koha. Aga jah, alla 200€/öö Pariisi südalinnas eriti midagi ei leiagi. Leiab ikka, aga siis peaks leppime üsna tagasihoidlike tingimustega.

Müüt #1: Kas Pariisis on inimesed ülbed?

Üks müüt, mis mind eriti kummitas, oli see, et Pariisis on inimesed ülbed ja üleolevad. Kuid kui ma sammusin selle imelise linna tänavatele, avanes mulle hoopis teine maailm. Pariislaste sõbralikkus ja viisakus üllatas mind meeldivalt. Igal sammul oli keegi valmis aitama, kui ma oma suunaga hätta jäin, ja kohalikud elanikud olid alati valmis naeratama ja juttu ajama. Ma mõistsin kiiresti, et see müüt oli täielikult alusetu – Pariisi inimesed on avatud ja lahked ning nad on alati valmis jagama oma armastust oma linna vastu. Aga jah, kui sul endal on mingisugune veider hoiak ja üleolev suhtumine, siis saad ka sama vastu. Avatud ja positiivne ellusuhtumine teeb Pariisi kogemuse kindlasti palju kaunimaks.

Müüt #2: Kas Pariis on must ja räpane?

Teine müüt, mis kummitas mind enne reisi, oli seotud Pariisi puhtusega – või pigem selle puudumisega. Räägiti, et Pariisi tänavad on räpased ja mustad. Kuid reaalsus oli hoopis teistsugune. Kui ma jalutasin Pariisi nendel tüüpilistel tänavatel, nägin ma puhtust ja ilu igal sammul. Avalikud pargid ja aiad olid tõelised rohelised oaasid linnamelus. Pariis ei olnud mitte ainult ilus arhitektuuri ja kunsti poolest, vaid ka oma puhtuse ja hoolitsetud keskkonna poolest. Nii palju kui üks suurlinn miljonite inimestega saab olla. Jah loomulikult, on neid kõrvaltänavaid ja magalapiirkondi, kus võib prahti märgata ja ka mõned tänavad ikka haisevad korralikult, aga üldpildis oli kõik tiptop. Kui ma seda räpasuse kommentaari noortelt kuulsin, siis hakkasin pilti kokku panema, et see võiski olla selline kogemusepõhine lugu sellest, kuidas käidi öösel kuskil kõrvaltänava ööklubis, kus prahti tekibki rohkem, aga hommikuks on kõik ilusti ära koristatud.

Müüt #3: Kas Pariisis on kõik kallis?

Kolmas müüt, mida ma kuulsin, oli seotud Pariisi hindadega. Öeldi, et kõik asjad on Pariisis kallid ja turistidel on raske leida taskukohast majutust ja söögikohti. Ent minu kogemus oli hoopis teine. Pariisis on valikuid igas hinnaklassis, alates luksuslikest restoranidest kuni hubaste kohvikuteni. See on iseenesest huvitav kuidas majaveini pokaali hind kõigub 5st eurost kuni 12 euroni põhimõtteliselt. Samuti võib leida mitmeid taskukohaseid majutusvõimalusi, alates sõbralikest butiikhotellidest kuni korteriteni, mis sobivad reisijate eelarvega. Pariis pakub midagi igale maitsele ja rahakotile. Aga tõsi on see, et ööbimised on Pariisi südames ikkagi kallid, nii hotellid kui ka korterid. Mida rohkem Pariisi südames tahaksid ööbida, seda kallimaks see eluke läheb, aga samas kui hoolikalt otsida siis võib väikse katusekorteri leida täitsa mõistliku hinnaga.

Korter Montmartre’is

Siia, täpselt Sacré-Cœur’i trepi alla, leidsime endale 7 päevaks väga muheda 2-toalise katusekorteri. Asukoht oli väga hea, korter mõnusalt avar, väikse rõduga, vaatega Sacré-Cœur’i tornile, ja siit sai ka mugavalt nii metrooga, jalgsi, taksoga liigelda.

Montmartre on Pariisi üks ikoonilisemaid ja võluvamaid piirkondi, mis pakub külastajatele unustamatuid elamusi. See kunstnike ja boheemlaste varjupaik on tuntud oma maaliliseid vaadete, kunstist kihava atmosfääri ning ajaloolise ja kultuurilise tähtsuse poolest.

Kõige silmatorkavamaks sümboolseks vaatamisväärsuseks on Montmartre’i künklik tipu, kus asub Sacré-Cœur’i basiilika, mis pakub ülimalt kauneid vaateid üle terve Pariisi. Piirkonna kitsad tänavad on täis armsaid kohvikuid, kunstigaleriisid ja butiike, mis meelitavad nii kunstihuvilisi kui ka ajaloohuvilisi.

Montmartre on olnud ka paljude kuulsate kunstnike, nagu Pablo Picasso ja Vincent van Gogh, elukohaks ja inspiratsiooniallikaks, mis annab piirkonnale erilise kunstilise aura.

Mida vaadata?

Kõik on palju ilusam, kui reisid hea ilmaga. Need 7 päeva pariisis (mai lõpp kuni juuni algus) olid lihtsalt suurepärased. Päeval oli üle 25-27 kraadi sooja, õhtul läks natuke jahedamaks aga mitte alla 20 kraadi. Suurepärane ilm linnaga tutvumiseks, pole liiga külm ega pole liiga palav.

Eks see puhas klassika, mida siis ikka Pariisis teha kui:

  1. Minna Eiffeli torni otsa seda mastaapset metallkonstruktsiooni insenerivõlusid uurima aga loomulikult ka vaadet nautima. Me sihtisime selle aja nii, et läksime enne päikseloojangut, et saaks näha seda hilises valguses Pariisi ning juba tuledesse mattuvat linnapilti. Väga põneva ajalooga konstruktsioon. Eriti efektne muidugi, kui ta peale päikseloojangut täistunnil tuhandete tulukestega süttib.
  2. Külastada Louvre-i. Siin võiks põhimõtteliselt tervelt 2 päeva ringi uudistada, kõike on lihtsalt nii palju. Suuremad kunstihuvilised tavaliselt valivad endale täpselt need kohad, mida nad tahavad vaadata. Väiksemad kunstihuvilised (keda Louvre-is vist turistide näol on suurem osa külastajaid) teevad selle pisikese Mona Lisa maali ees (ainuke ruum Louvre-is, kus on alati hästi palju inimesi) endast selfie ja siis liiguvad kuskile edasi.
  3. Ronida Arc de Triomphe otsa. Peale kauni panoraamvaate on minu arust sellel ka väga põnev ajalugu. Jällegi, läksime sinna vahetult enne päikseloojangut.
  4. Külastada Notre Dame-i ja üleüldse tutvuda selle ajalooga, mis sellel Île-de-France saarekesel keset Pariisi linna ja keset Seine-i jõge on. Île-de-France on ka üks hästi populaarne noorte kogunemise koht õhtuti. Siit saab ka Seine jõele paadisõidule (lisaks ka muudest kohtadest Seine jõue kaldalt. Jumalaema kirik sai aga tõsise tulekahju tõttu kannatada, mistõttu praeguse külastuse ajal oli kirik täielikult ligipääsmatu, aedadega piiratud ja käis usin taastamistöö.
  5. Jalutada Canal Saint-Martin ääres, mis on minu arvates üks väga kena piirkond kus jalutada ja seda kanali võlu nautida, miks mitte seal väike piknik teha. Kohalike lemmik kogunemispaiku, kus hea ilmaga süüakse, juuakse, mängitakse Pétanque-i.
  6. Külastada Pantheoni ning sealt jalutada alla Jardin de Luxembourg-i.
  7. Külastada Les Invalides katedraali kuhu Napoleon I on maetud.
  8. Teha üks pikem sirge jalutuskäik mööda seda sümmeetrilist telge alates Arc de Triomphe kaarest, sealt edasi mööda Champs-Elysees ostlemistänavat, kuni Concorde väljakuni (mis mulle väga meeldis millegipärast, eriti see vana Egiptuse obelisk keset väljakut), sealt edasi läbi kauni Jardin des Tuilieries ja kuni Louvre-ini välja.
  9. Jalutada Versailles lossi aias. Loss asub küll Pariisist eemal, aga see on igati väärt väljasõit, et selle majesteetliku lossiga tutvuda. Kui on väga suur huvi Louis IV poolt rajatud “suvila” vastu, siis tasub ka lossi sisse uudistama minna, aga kui ilm on hea ja tahaks pigem seda ilusat ja väga mastaapset aeda nautida, siis sellest täiesti piisab, et end ajas tagasi viia ning kujutada ette, kuidas elu seal käis.
  10. Jalutada Seine-i jõe kallastel.

Kasutan reisidel üldiselt Maps.me äppi, kuhu on lihtne kohti salvestada, mida tahaks näha. Ja mu kaart nägigi koos restoranide ja kohvikutega välja selline.

 

 

Ma esialgu saingi sellise listi kokku. Aga tegelikult on Pariisis hästi palju põnevaid kohti. Ma lihtsalt jalutaks ja satuks nendesse “peidetud” kohtadesse mida leiab igast Pariisi linnaosast. Näiteks Colonne Vendome oli selline juhuslik põige, kuhu sattusin üsna juhuslikult. Ja lahe, kui tuleb mõni üllatus linnapildis nagu Porte Saint-Martin. Samuti Paris Hotel-de-Ville jäi kuidagi juhuslikult tee peale. Place des Vosques oli üks eriti hästi ära peidetud pargike, kus minu üllatuseks oli nii palju inimesi pargi murul lihtsalt pikutamas, jutustamas, raamatut lugemas, pikniku pidamas. Mulle meeldis Pariisi puhul see, et selles kivises linnapildis oli päris palju rohelust ja kavalalt linnamiljöösse peidetud parke, mis olid hästi hooldatud ja ilusad.

Loomulikult oli meil 7 päeva jooksul ka mitmeid restoranielamusi, just nendest kohvikutest ja restoranidest tahakski võib-olla pikemalt kirjutada ja mõningaid soovitusi siia endale salvestada.

 

Prantsuse Riviera ehk Côte d’Azur 1 nädalaga

/0 Kommentaari/teema: /autor:

Prantsuse Riviera vaatamisväärsused: Nice, Monaco, Cannes, St-Paul de Vence, Gorges du Loup, Gréolières, Grasse, Corniche de l’Esterel ja muud tee peale jäävad elamused. Siin aga põgus reisivideo, mis meie seikluse hästi kokku võtab.

Käisime prantsuse rivieras ühe mõnusa väikse seltskonnaga, kõik head sõbrad, kellest näed ka pilte allpool. Nii me neljakesi otsustasimegi ühe nädalase seikluse teha, et oleks põnev, saaks puhata nii keha, vaimu kui ka silmi. Eestlase kohta küll üsna ebatavaline tuntud kuurortidesse puhkama minna tipphooajal, sest maist kuni augusti lõpuni on ju hinnad laes ja rahvast igalpool täis. Aga nii me igaljuhul tegime, läksime Prantsusmaa puhkusemekasse täpselt augusti alguses. Ja meile väga meeldis see tipphooaeg. Hinnad olid nagu igalpool, saime üsna hea hinnaga lennupiletid ning vägagi viisaka kodumajutuse, kus me oma hommikusöögid, kohvid ja vahel ka õhtusöögid saimegi ilusti tehtud. Väljassöömine on tõepoolest krõbedama hinnaga, aga nii on igalpool viisakas Euroopas, ei olnud üllatusi.

Kõige esimesena muidugi tõi naeratuse näole see soojusepahvakas, mis keha raputas kohe kui lennukilt väljusime. Kraade oli päeval nii 30-33 C ringis ja ega öösel jahedamaks ei läinud, jäigi nii 27-29 C juurde. Seega oli täiesti tavaline, et keha oli märg kogu ööpäev. Vahemeremaade inimesed ise on oma kliimaga kohanenud ja nende jaoks see kolm kuud palavust on täiesti talutav, sest ülejäänud aeg aastast on ju mõnusalt pehme kliima. Sellepärast lõunamaalaste tavakodudes konditsioneere kui selliseid ei kohtagi. Kui häirib, siis peab minema hotelli, seal on konditsioneerid täiesti olemas. Aga me pole kohalikud, seega öine magamine sellise palavusega, avatud akendega ei tulnud eriti hästi välja.

Oma nädalase puhkusega soovisime näha nii palju kui võimalik ja nii rahulikult kui võimalik. Ma usun, et me viisime suurema osa oma plaanidest täide, mida tahtsime. Abiks oli ka Lonely Planet raamat, mis aitas kohalikes paikades paremini orienteeruda. Samuti oli abiks ka see, et Joonas ja Doris olid just eelmisel aastal samas kandis puhanud ning teadsid juba ette, mis on need peidetud pärlid, mida peaks avastama.

Nizza / Nice

Minu jaoks Nizza oli selline mõnus kompaktne linnake, ilusa väikse vanalinnaga. Ei löönud kuidagi pahviks, sest sarnaseid on Euroopa täis. Mis mind südamest üllatas oli rand. Ma olen mõned korrad sattunud randa, kus liiva asemel on kivid, eriti just mustad ümarad kivid või vulkaaniline must kivi. Näiteks, Musta mere ääres on mustad ümarad kivid, paljudel saartel (Vahemere saared, Bali, Kanaarid jne) on jällegi must vulkaaniline kivi-liiva klibu. Nizzas ja ka teistes prantsuse riviera randades on selline valge kivi, mis jalge all suht ebamugav. Monacosse seetõttu oli toodud just peenem liivapuru randa, et oleks mõnusam astuda. Küll aga harjudes sellega ära, tundus kivi isegi esteetilisem. Ei jäänud igalepoole külge, nagu liiv.

Nizza on seega tore paik, kus vanalinna restoranides õhtust süüa, õhtul promenaadil jalutada, seltskonnaga klaas vein võtta, kuulata merekohinat ja vaadata tähti. Ühel päeval võtsime jalgrattad, millega saime teha oluliselt suurema ringi. Rattasõiduks olid üsnagi head teed täiesti olemas. Isegi ühest asulast teise viis kohati täiesti viisakas rattatee.

Monaco

Mul olid Monaco suhtes eelarvamused ja ootused. Olen sellest nii palju kuulnud, et see on üks eriti uhke, meeletult ilus linnriik, kus sõidavad ainult Ferrarid ja laht on helikopteriga superjahte täis. Käisime Monaco põhimõtteliselt risti rästi läbi ja tõesti ilus oli ta küll, aga täpselt sama ilus kui paljud muud vahemereäärsed kuurortlinnad. Võib-olla oli asi ajastuses, aga meie nägime liikluses siiski tavalisi Lõuna-Euroopale kohaseid automudeleid. Mõni üksik kord sõitis mõni Porche, Ferrari mööda. Ootasin, et näen lahe ääres ka uhkeid villasid, aga siis sain aru, et need on kuskile lihtrahva silma eest eemale rajatud. Kuigi oli tipphooaeg, siis ka neid superjahte praktiliselt polnud, palju väikseid, mõni suurem. Kui võrdlen, seda pilti, mida nägin näiteks Mallorca pealinnas (Palma) lahes, siis see oli vast vaatepilt.

Siiski, kui mu eelarvamused olidki pisut ülepaisutatud teiste juttude järgi, siis tegelikult on seal põnev ringi patseerida. Loomulikult Monte Carlo kasiino jättis prestiižse mulje, selle kõrval olev lumivalge ilus Hotel de Paris, kena promenaad, meeldis Jaapani aed, väga meeldis vanalinn mäe otsas, kus avanesid järsakutel ilusad vaated ning kus oli ka ilus park. Monacosse sattusime ka ajal, kus parajasti kindlatel kuupäevadel toimusid õhtuti ilutulestiku tseremooniad. Kui Austraalias, Perthis aastavahetusel 30 minutiline eriti võimas ilutulestik on siiani olnud minu lagi, siis Monaco ilutulestik jääb kindlasti top 3 hulka. Tõsiselt meeldejääv 20 minutiline show otse Monaco lahe keskel, kõikide nende kaatrite ja jahtide lähedal. Jõukamad kogunesid selleks ajaks loomulikult oma jahtidesse showd nautima ning peale seda tuututasid aplausiks järgnevad 5 minutit.

Eriti mõnus oli see, et rannikule on rajatud otse kaljuseina ja mere vahele sellised mõnusad matkateed. Ja seda kohtas mitmes kohas. Näiteks ühest väiksest Cap Mala rannikul asuvast külast (kus muuhulgas oli väga ilus privaatne rannake, kus päeva veetsime) jalutasimegi otse ranna äärest ca 6-7 km Monacosse. Samasugune tee oli ilusal poolsaarel Saint-Jean-Cap-Ferrat poolsaarel, millele tegime ringi peale.

Côte d’Azur ja Provence maakond

Kui seda rannaäärset kuurortpiirkonda nimetavad prantslased ise Côte d’Azuriks ehk Prantsuse Rivieraks, siis kogu see suurem maakond nö on Provence, mis omakorda jaguneb veel väiksemateks haldusteks. Raamatu järgi on selles piirkonnas tegelikult peale ranniku veel päris palju vaatamisväärsusi. Näiteks jääb sinna Vana-Rooma-aegne akvedukt, mis on üks suurimaid ja ainulaadne sellepärast, et see on kolmekordne. Samuti jääb sinna piirkonda Euroopa Grand Canyon, ehk euroopa suurim kanjon, mis on ca 28 km pikk. Need nimetatud kohad jäid meist küll liiga kaugele, aga oma reisiraamatust leidsime kaks maršruuti, mis tegi sellise mõnusa ringi peamistele vaatamisväärsustele.

Nii otsustasimegi ühe päeva rannikult eemale sõita ning mägist sisemaad avastada. Ja tõepoolest, avanesid ikka väga lahedad mägiteed, mäekurud, ahelikud, vaated. Eriti meeldisid need väiksed armsad mägilinnad (pigem külad), mis olid oma pika ajalooga, tõsiselt meeldejäävad. Täpselt siis saingi aru, et siia peaks ikka pikemaks ajaks tulema, eladagi kuskil mõnusas mägilinnas, kuskil majakeses, ja lihtsalt võtta rahulik paus argipäevast, vaadata rahulikult ringi ja nautida.

Raamat viiski meid läbi sellistest tuntumatest kohtadest nagu St-Paul de Vence, mis on üks eriti vana ja huvitava ajalooga mägiküla. Kusjuures paljud need mägikülad või linnakesed ongi ehitatud just mäenõlvadele ning ümbritsetud paksu kaitsemüüriga. Nii lihtsalt vanasti ehitati linnu igalpool maailmas, et oma elanikke kaitsta.  Gorges du Loup on see koht, kust algab see pikk kanjon. Meie nägime selle algust. Piirkonnas on lugematu hulk huvitavaid koopaid, koskesid, mäeahelikes keerlevaid jugasid. Grasse oli isenesest üsna tavaline linnake, omade võludega, aga kuulus just sellepärast, et see on parfüümide sünnipaik. Kõik parfüümisõbrad teavad seda linna unepealt.

Jõudsime läbi sõita ka Cannes-ist, kuhu samuti plaanisime minna. Seekord siis jalutasime õhtuses Cannes-is, võtsime mõned värskendavad Aperal Spritzid ja elu oligi ilus.

Peale nimetatud kohtade jäi meile teepeale loomulikult veel kohti. Sest ringi sõites ratta või autoga, või lihtsalt jalutades, siis pole ühtegi kohta rannikul, kus ei oleks asustust. Terve see Vahemereäärne rannik on järjest asustatud, vahepeal tuleb lihtsalt silt, et nüüd asud selles või tolles linnas, külas.

Kokkuvõttes, väga mõnus puhkus. Päikest sai küllaga. Nädalaga saab põgusa seikluse, aga kindlasti võiks siin olla pikemalt.