Tag Archive for: austraalia

Laupäevane seiklus Perthi loomaaias

Austraaliat tuntakse kui karmi kliimaga maad, kus elavad kõige ohtlikumad olendid. Praktiliselt, kõik mis liigub, on eluohtlik. Mõnes mõttes on see tõsi, mõnes mõttes ka müüt. Ohtlikke imetajaid, putukaid, taimi, roomajaid, ämblikke on siin küllaga, aga linnas neid siiski ei kohta. Samas ei pea väga kaugele linnast sõitma, et neid kohata. Sellepärast seadsimegi oma sammud loomaaia poole, et tutvuda olukorraga, mis inimestel ihukarvad püsti ajab.

Perthi loomaaed on pindalalt kompaktne ja kui võrrelda näiteks Tallinna omaga, siis puur-puuri-küljes olukorda siin pole. Kogu kompleks on üks suur park, kohati nagu džungel, ja jalutuskäigu pealt näedki erinevaid loomi, läbi võre või klaasi. Kõikidele suurematele loomadele on ehitatud suuremad alad, kus neile on loodud enamvähem loomulik keskkond. Loomaaed on loogiliselt jaotatud 3 erinevasse osasse: Austraalia loomad, Aafrika savann ning Aasia džunglid. Ja metsarajad vahelduvad parkide, veekogude, ojakeste, sildadega. Kogu see keskkond oli nauditav.

Jäi mulje nagu osa loomi oli puudu, või ongi Austraalias neid liike nii vähe? Tõsi on see, et kõik seostavad Austraaliat krokodillidega (kui ohtlikust loomast rääkida), need on troopilises põhjapoolses osas. Krokodilli nägime, aga tüüp oli kaugel põõsastes varjus, et ainult saba oli näha. Külalistele on see muidugi miinus, et loomad saavad suurtel aladel laiutada. Isegi, kui iga liigi territooriumile on vaateplatvormid erinevatel külgedel, siis kohati looma näha on üsna keeruline, ja kui näed, siis kaugelt. Tõsi on ka see, et Austraalia on tegelikult number 1 piirkond, kus on kõige rohkem väljasuremise ohus liike. Ja siin on palju liike, keda pole kusagil mujal mandritel (või siis väga hõredalt).

Imetajatest suurimad ongi dingo (armsa välimusega koer/hunt) ja ‘sun bear’ (kollase laiguga karu), ja ongi kõik. Sun bear on väga armas kusjuures, hästi pika keelega, et mesilaspesast mett kätte saaks. Siis lisaks on kroks ja suured valgehaid ookeanis. Ja siis terve kari madusid, putukaid, närilisi (kes ainult öösiti välja ilmuvad) ja ämbikke, millede väljapanek loomaaias oli paraku ülimalt hõre.

Kaaslase suurim hirm on muidugi linnud. Ja siin elutseb 3 liiki suuri linde, kes lennata ei suuda, aga kiiresti joosta ja nokaga rünnata väga edukalt. Jaanalindu teavad kõik, aga lisaks on siin sarnase väljanägemisega emu ning veel üks kurja välimusega lind nimega Cassowary, kes nendest kolmest on kõige ohtlikum ja agressiivsem.

Ja armsaid loomi oli siin muidugi ka. Kängurud olid näiteks ilma igasuguse piirdeta alal, said pargis vabalt ringi joosta/hüpata, kuigi meie külastusajal nad vedelesid päikse käes. Ma ei teadnudki, et on olemas ka sellised kängurud, kes puude otsas ronivad – pikkade sabadega tree kangaroo. Kõikide lemmik koaala samuti magas puu otsas, armsalt keras.

Igaljuhul, saime kinnitust, et Austraalia metsas (mida ei nimetata sõnaga woods või forest, vaid hoopis bush nagu põõsas) peab olema ülimalt ettevaatlik, sest asi pole mitte ainult krokodillis, vaid liigirohketes roomajates, putukates, ämblikes.

Siin me oleme AUSTRAALIA!

Kui Hong Kong oli nähtud ja nauditud, pakkisime taaskord oma kohvrid ja asusime teele. Seekord oli meie sihtkohaks Perth, Austraalia. Miks just Perth? Otsest põhjust polnudki .. Tahtsime lihtsalt midagi uut ja huvitavat proovida. Siiani seda otsust kahetsema pole pidanud!

Esimene päev Austraalias – Kui päris ausalt öelda, siis see pilt mis meile avanes, polnud päris see, mida olime ettekujutanud. Samas ei olnud selles aga midagi negatiivset. Lihtsalt linn, kus elame on äärmiselt rahulik ja väike ja tagasihoidlik. Poed on lahti max 9ni, nädalavahetustel 5ni. Otseselt mingist ööelust me veel rääkida ei saa, sest pole siiani jõudnud kuskil käia ja oleme kuulnud, et siin alustatakse oma õhtutega päris varakult, sest kohad sulgevad juba ca 1 aeg. Jällegi,  selles pole midagi halba, sest siia kolides seadsime endale ka mõned eesmärgid, mida tahame saavutada. Näiteks soovime siin olles keskenduda rohkem iseendale, st. teha rohkem sporti, pöörata rohkem tähelepanu sellele, mida sööme ja kulutada vähem aega “trallimisele”. Eks me näe, kas nii ka läheb..

Austraalisse jõudes otsustasime, et veel enne kui hakkame endale “kodu” valima, peatume “house sharingus”, et saaksime kohaliku eluga harjuda ja vaadata, kus tahaksime edaspidi elada. Maja jagasime 2 paariga, kes olid pärit Mehhikost ja Itaaliast. Otseselt midagi halba selle kogemuse kohta öelda ei saa, aga .. Esimese õhtu näiteks magasime riietega. EI, õues polnud 30 kraadi nagu võibolla arvate.. Õhtuks läks ikka päris külmaks ja mingit soojendust meie toas polnud. Nii me siis seal oma kampsunitega magasime.. Tore! Kui minul oli veel okei olla, siis vaene Martin oli just Austraaliasse jõudes haigeks jäänud ja oli päris korralikus palavikus. Magasime veel teisegi päeva riietega, aga kolmandal päeval enam ei suutnud ja rääkisime omanikuga. Saime õnneks enda tuppa elektriradika ja siis võis juba mõnulema hakata! Või siis mitte.. Nimelt oli meiega koos elaval Itaalia paaril komme laulda ja rääkida VÄGA VALJULT! Koguaeg oli vaja räppida või laulda või lihtsalt tähelepanu tõmmata ja midagi väga häirivat teha. Kuid inimene harjub kõigega… 1,5 nädalat möödus aga päris kiirelt ning peagi leidsimegi endale juba KODU! Nii saime TAASKORD oma kohvrid pakkida ja uute kohta kolida..

Nüüdseks oleme siin olnud juba 2 nädalat ja hakkame vaikselt kõigega harjuma. Praktiseerime korralikult inglise keelt (mis polegi nii kerge, kui arvata võis), harjume parempoolse liiklusega ja hakkame juba vaikselt oma elu siin paika saama (tel.kaart, pangakaart jm). Korter, kuhu kolisime on väga ilus, suur ja avar ning lisaks meile, elab siin veel 2 eestlast.  Kuigi tuleb tunnistada, et suurema osa asjast oleme me vaid kahekesi korteris, sest eestlased käivad kaevandustes tööl ja on kodus vaid mõned päevad kuus. Korteriga oleme siiani väga rahul. Lisaks korterile on siin kompleksis ka bassein ja jõusaal, mida saame igalajal tasuta kasutada 🙂 Korter ise asub linnale lähedal ja maja kõrval on ka kaunis jõgi, mille ääres on ilusad pargid ja mõnusad jooksurajad. Seega sportimisvõimalusi on siin meil küll, eesmärgid peaks saama täidetud!

Kui küsite, et kus maal me töö otsingutega oleme, siis .. Tööd hakkasime me otsima alles nüüd, mõned päevad tagasi. Lisaks töö otsimisele, otsime ka hetkel endale autot, sest bussidega on küll tore sõita, aga vahemaad on siin päris suured ja kuigi me esialgu käisime oma vanas elukohas igapäev ca 15km jala, siis praeguseks tunneme, et autota enam kaua ei saa! Õnneks on meil siin mõned toredad Eesti sõbrad, kes meid vahepeal ikka kaasa võtavad ja ilusatesse kohtasse viivad. Nii viis meid näiteks Uku Cottesloe Beachile. Aitähh Uku! Lisaks kaunile rannale, oleme jõudnud ka külastada Kings Parki, kust avaneb ilus vaade linnale.

Nii palju siis meie praegusest elust..

NB! Ja kui kõik küsivad, et “On siis mingi tunne ka, et oled Austraalias?”, siis vastus on, “EI OLE!”