Tag Archive for: nullarbor

6 pikka päeva ja 4000 km road trip Perth – Melbourne

Eelmistes postituses sai igast päevast väikse ülevaata anda, nüüd aga panime kokku sellest pikast sõidust ka lühikese video. Annab hästi selle mõnusa emotsiooni teekonnast ja teinekord hea vaadata, millise põneva retke ette võtsime.

Päevas ca 600-700 km sõita, ja nii 6 täis päeva järjest, ei olegi päris meelakkumine. Samas ei olnud see ka tea mis väsitav, kuna teed olid ülirahulikud ja sirged, liiklus pea olematu. Ma saan nüüd väga hea võrdluse tuua sellega, kui sõidame siin Melbourne-is ringi, kus teed on mägised, kurvilised ja liiklus väga tihe. Paarsada kilomeetrit sellisel teel nagu Melbourne-i lähistel on ikka oluliselt pingelisem, nõuab pidevat keskendumist. Seevastu nendel pikkadel sirgetel on enamasti “autopiloot” peal.

Kas teist korda ka selle teekonna läbi sõidaks? Tõenäoliselt mitte : ) Ikka üsna tüütu ja pikk sõit on, arvestades ka seda, et paartuhat kilomeetrit ehk kolm pikka päeva ei ole praktiliselt midagi teepeal näha peale laiade avaruste, kidura pinnase. Arusaadavatel põhjustel on sellel pikal üksikul teel ka liiklus erakordselt hõre, sest Austraallased eelistavad seda vahemad läbida siiski lennukiga. Ainult 3-4 tundi läheb aega.

Seda teekonda võtavadki ette need, kes tahavad midagi eriti põnevat ette võtta, selline paras katsumus, seiklus. Meile oli see aga kohustuslik ettevõtmine, sest pidime ju oma armsa auto Melbourne’i tooma, et sellega siin edasi sõita. Ja õnneks pidas laitmatult selle tee vastu, ilma ühegi tõrketa.

Perth – Melbourne kuue päevane road trip. Päev nr 4.

Kaks päeva tühjuses sõitmist selja taga. Neljas päev oli nüüd siis see päev, mis on viimane pikem ots, kus eriti asustust pole, väiksed külakesed vaid, aga siiski, juba rohkem elumärke. Neljandal päeval me praktiliselt sõitsime terve päev. Nagu ikka, ärkasime varakult, ca 6 hommikul koos päikesetõusuga, et hommikusöögiga päevale mõnus algus teha ning taaskord, autosse, teele. Selline päevast päeva rutiin.

IMG_3349

Viimane pikem sirge, eesmärgiga jõuda enne pimedat järgmisesse öömajja juba pisut suuremas linnas – Port Augustas. Elab seal 14 000 inimest, seega võrreldes, mida me eelnevad päevad näinud olime, täitsa päris linn. Ja maastik on samuti hoopis mägisem siin. Kui eelnevalt ulatusid silmapiirini avarad tasandikud, siis Port Augusta piirkond on hoopis mägisem.

IMG_3352

670 km sõitu. Tegime mõned peatused ilusal ja kõrgel pankrannikul, millelt avanesid võrratud vaated suurele Lõuna Ookeanile. Siin peaks siis juunist oktoobrini ka suuri vaalu nägema, mida me aprillikuus siiski ei märganud. Huvitav on vaadata, kuidas nende mõnetuhande kilomeetriga Austraalia maastik muutub. Oleme ülimalt rahul, et me selle sõidu ette võtsime ega otsustanud lennu kasuks. Oleks ju Perthist Melbourni lend olnud vaid mõni tund.

IMG_3357

Mis veel nende pikkade sirgete tühjade teede kohta öelda? See tühjus ja levita olek on omaette lõõgastav. Oma kogemusest võin öelda, et pikka sirget on oluliselt vähem väsitav sõita kui looklevaid teid. Ka liikluse hõreduse tõttu ei pidanud eriti tähelepanule energiat kulutama. Need 600-700 km päevas sõidud ei väsitanudki nii kui ma arvasin. Mõnusad vaiksed sõidud, saime reisikaaslasega igasuguseid lugusid rääkida ja erinevatel teemadel arutleda.

Seda ei näe just iga päev, kui mees maandub lennukiga tanklasse, et paaki täis lasta. Vist ikka natuke parem kui autoga maanteel kulgeda?

Seda ei näe just iga päev, kui mees maandub lennukiga tanklasse, et paaki täis lasta. Vist ikka natuke parem kui autoga maanteel kulgeda?

Teepeal nägime põlenud metsi, teede ääres mõningaid põlenud autosid. Väga palju oli kängurude laipu teede ääres. Eelnevalt lugesime foorumites, et öösiti ei soovitata maanteel sõita, sest loomad on liikvel ning kängurudele otsasõitmine suurema tõenäosusega. Seega pimedat aega me vältisime. Laipu oli kõvasti. Kui väga umbkaudu arvata, siis mõnel päeval märkasime 20 laipa kindlasti. Ju siis neid on ikka tõesti palju. Meie nägime neid aga vaid ühel päeval teeääres hüppamas. Ei oleks eriti soovinud neid teepeal näha ka, tegelikult.

IMG_3375

IMG_3380

Kui teed alustasime, siis vaatasime ilmateadet, et tuleb selline suhteliselt pilvine, vahelduva vihmaga ilm, 23-24 kraadi sooja. Tegelikkus oli meie üllatuseks hoopis midagi muud. Selline tunne, et suvi oleks tagasi tulnud (Austraalias ju praegu ikkagi sügis), sooja oli 28-29 kraadi, kohati isegi 32. Vahelduva pilvisusega ilm ja päike ikkagi paistis suurema osa ajast.

Port Augusta linnas käisime õhtul jalutamas. Tegime sellise 10 kilomeetrise jalutuskäigu, et terve päev autos istumist, kuidagi tasa teha. Kunagi tähtis sadamalinn on nüüd selline vaiksem elektrijaamaga linnake. Ööbisime huvitavas motellis (Pampas Motel), ilusas ajaloolises majakeses, koos avara rõduga, mis siin Austraalias suhteliselt populaarsed on.

pampas-motel-port-augusta

Perth – Melbourne kuue päevane road trip. Päev nr 3.

Teise öö veetsime Caiguna motellis, olime just läbinud selle kõige pikema sirge tee Austraalias, üle 140 km lihtsalt otse ja otse tühjal maal. Millegipärast kõik räägivad just sellest sirgest, kes seda läbinud on, kuigi ütleme ausalt, suurem osa sellest alast on vägagi sirge. Siiani kokku sõitnud ca 1400 km.

IMG_3320

Meie teine päev mööduski peamiselt sõites, sest ega seal suurt midagi vaadata ei ole. Kui eelnevalt kodus eeltööd tegime, siis mõtlesime, et teepeale jääb ju ikka huvitavaid kohti mida vaadata jne, mõned külad ja linnakesed, kaart tundus üsnagi tihedalt märgitud kohanimedega. Ei saanudki aru, miks inimesed räägivad, et seal midagi vaadata pole. Meie üllatuseks, need kohanimed, mida me pidasime väikesteks “linnadeks” või “külakesteks” olid hoopiski lihtsalt bensujaamad motelliga : ) Ehk siis kaardil märgitud Caiguna, see on lihtsalt üks bensujaam keset eimiskit koos motelliga. Nüüd siis saame aru, millest inimesed räägivad, tõesti, ei olegi midagi vaadata, kui sa just geoloog ei ole.

IMG_3347

Igal päeval võtsime plaani, et sõidame ca 600-700 km, siis jõuame 6 päevaga ilusti Melbourn’i. Kolmanda päeva eesmärk oligi jõuda kohta nimega Fowlers Bay, kuid nii kaugele me siiski ei jõudnud ja otsustasime ööbida kohas nimega Yalata. Jällegi, bensujaam ja motell, ümberringi tühjus ja lagendikud sadade kilomeetrite ulatuses.

Ookean asub maanteest mõnekümne kilomeetri kaugusel ja siin-seal on kohad, kuhu soovitatakse minna vaalasid vaatama. Näiteks  ongi üks tuntud laht, kus soovitatakse minna mööduvaid vaalasid vaatama. Aga vaalad pidid Lõuna Ookeanis rändama juunist oktoobrini, seega meil ei oleks nii kui nii olnud võimalik neid tabada. Ja nii palju kui ookeani pankrannikule sattusime ja seda avarust vaatasime, ei näinud seal kuni horisondini ühtegi laeva, ühtegi vaala.

IMG_3339

Läbisime veel selliseid kohti nagu Madura, Mundrabilla, Eucla (kus külastasime huvi pärast ühte ookeani düünide ääres asunud telegraafijaama. Pikemat aega juba hüljatud, lagunenud ja nüüdseks düünide poolt vaikselt unustusse mattunud. Kummaline vaatepilt. Ja jällegi, need kohanimed ei tähenda sugugi, et tegemist oleks küla või väikse linnakesega. Lihtsalt suur rahvuspark, lagendikud, bensujaam, motell.

IMG_3337

Kolmandal päeval ületasime ka Lääne-Austraalia ja Lõuna-Austraalia piiripunkti. Piiripunktis asub siis väike külake nimega Border Village. Yalatasse kokku 650km sõitu. Seda piirkonda aga, mida mööda me tänase päeva sõitsime, nimetatakse Nullarbor’iks. Nullarbor on täiesti lage, ilma ühegi puuta, vaid kuivanud rohu ja üksikute puhmastega kaetud suur ala, mida läbib see sirge ja üksildane tee, kus mööduvaid autosid näeb harva. Nimetus tuleb ladina keelest, mis tähendab “ilma puudeta maa”. Nullar” ehk ühtegi” ja arbor” ehk “puu”.

IMG_3344