Tag Archive for: lissabon

Ringreis autoga Lissabonist kuni Porto linnani

See retk oli osa meie Portugali ringreisist, kus alustasime puhkust lõunast Faro linnast ja lõpetasime põhjas Porto linnas. Selles reisiblogi videos toongi välja mõned hetked kõigest sellest, mis sellel mitmepäevasel puhkuseretkel teepeale jäi.

 

 

 

Eriti meeldis mulle Sintrast alustatud sõit läbi Cascais, sealt edasi Cabo da Roca. See rannikuäärne tee on lihtsalt nii kaunis ja maaliline. Külastasime ka Peniche väikest linnakest, kus oli imekaunis ja võimas pankrannik.

Edasi suundusime sisemaale, kuna plaanisime peale Lissaboni kirevat linnaelu minna mägedesse, vaiksemasse piirkonda. Ja leidsime väga idüllilise väikse küla Gondramaz, kus oli üks ägedamaid majutusi tervel reisil. Kahekordses majakeses olime 4 päeva ja selle nimi oli Mountain Whisper (Booking.com kaudu leiab üles). See oli ka hea asukoht mägipiirkonna avastamiseks.

Edasi suundusime kuulsasse ülikoolilinna nimega Coimbra. Külastasime ka seda kuulsat raamatukogu, mis on maailmas ainulaadne, kuna kahjurite tõrjumiseks kasutatakse seal kemikaalide asemel hoopis nahkhiiri. Ja nii ongi, raamatute vahel elutsevad armsad nahkhiired, kes juhuslikke putukaid ja koiliblikaid söövad.

Teepeale jäi ka rannikuäärne kaunis Aveiro linnake, mis oli täis ilusaid kitsaid tänavaid ja kaunist madalat arhitektuuri. Linn oli täis kanaleid, kus liiklesid eriti värvilised kondlid.

Ja nii me lõpuks Portosse jõudsimegi. Peab ütlema, et peale Sintra oli Porto see linn, mis mulle äärmiselt meeldis. Väga kaunis, mägine, rikkalikult arhitektuuri. Suur jõgi, mille kallast mööda võib lõputult sõita ning veinimõisaid külastada.

Porto kohta ütleks nii palju, et sinna tahan kindlasti tagasi minna, ja veeta seal nii 5 päeva või terve nädala. See on seda väärt. Nii mitmekesine linn, mis pakub praktiliselt kõike nii arhitektuurihuvilisele, veinisõbrale, rannahundile, kalastajale, ringisõitjale, tõelisele gurmaanile. Ja palju muudki.

Kui võrrelda Portot Lissaboniga, siis ilma pikema mõtlemiseta ma läheks igaljuhul Portosse. Kahtlemata.

 

Maaliliste vaadetega Peniche

Poolsaarel asuv väike meeldiv Peniche linn on osaliselt ümbritsetud 16. saj müüriga. Oma sadamast täielikult sõltuvas Peniches on väga häid kalarestorane ja süvamere kalapüügi võimalused. Linna lõunaservas vee piiril seisab põnev 16. saj pärit Portaleza, mida kasutati kunagi ammu vanglana.

Poolsaare läänepoolsel neemel 2 km kaugusel Penichest asuvalt Cabo Carvoeirolt avanevad suurejoonelised vaated ookeanile ja kummalise kujuga kaljudele erodeerunud rannajoonel. Kusjuures see vaade oli tõepoolest nii muljetavaldav, et mu kaaslane otsustas sellest vaatest kodus ka ühe maali teha.

 

Coimbra: ülikoolilinn ja nahkhiirtega raamatukogu

Väliselt, pikemalt süvenemata on Coimbra selline tavaline Portugali linn. Uskumatu, et see linn kunagi 13. sajandil on olnud ka Portugali pealinn. Coimbra on portugallaste jaoks väga oluline linn. See on kuue Portugali kuninga sünnikoht ja vanim Portugali ülikooli linn.

Linna ajaloolises südames, kõrgel Mondego mäe kohal asuvad katedraalid, ülikool ja muuseum, end esmamulje Coimbrast on tõenäoliselt kui kaubandus-, mitte kultuurilinnast. Alcacova mäe tipus asuvast ülikoolist kuni kitsastest tänavatest ja treppidest alla all-linnani laskudes on linn tihedalt täis ajaloolisi hooneid. Enamik vaatamisväärsusi on üksteisest jalutuskäigu kaugusel ning vaatamata Coimbra järsule mäele, saab linnaga kõige paremini tutvuda just jalgsi liikudes.

Kõige enam paelus Coimbra puhul ülikooli piirkond. Sattusime sinna just ajal, kui nägime paljusid tudengeid kandmas musti keepe. Coimbra ülikool ongi tuntud selle poolest, et üliõpilaste koolivormid on väga harrypotterlikud ja seetõttu mõjuvad kuidagi lahedalt.

Olin varem kuulnud Coimbra väga vanast raamatukogust, mis pidi olema ainulaadne maailmas just selle poolest, et seal kasutatakse kahjurite (putukad, koiliblikad jms) tõrjumiseks nahkhiiri. Ehk seal raamatukogus elutsevadki nahkhiired, kes toituvadki kahjuritest ning aitavad seeläbi raamatuid säilitada, ilma kemikaale kasutamata. Raamatukogus sees käisime loomulikult ka, ja see oli tõesti äge vaatepilt, kus maast kõrge laeni olid vanad raamatud. Sellist vaatepilti näebki tavaliselt muinasjutulistes filmides.

Muidu on ülikoolilinnak turistidele täelikult avatud. Ostsime nö päevapileti, millega sai igasse hoonesse sisse, igasse teaduskonda ja muuseumi.

Peale seda on seal ka kena botaanikaaed ning vanalinnas nõlvadel ringi jalutades avastasime ühest kitsast tänavast ka väga mõnusa tapase restorani (Tapas nas Costas).

 

Kaunis kanalitega täidetud Aveiro

Teel Portosse põikasime läbi ka Aveiro linnast, mis on selline pisike, väga armsa arhitektuuriga ja kanalitega hästi varustatud linnake. Tõesti tore vaheldus teistele Portugali asulatele. Kuna ta asub kohe mere ääres, siis oli ta kunagi suur meresadamaga linn, millel oli oma pikk ajalugu. Seda rikkust, mis seal kunagi õitses, on näha ka uhkete fassaadidega majadest. Pärast seda kui 1575. a tormid ummistasid sadama mudaga, kadus ka rikkus kiiresti ning linn närbus ebatervislik laguuniga. Nüüd on linn ümbritsetud tööstushoonetega ning samuti on ta ka oluline ülikooli linn.

 

Minu vaieldamatult lemmik linn Portugalis – Porto

Samuti nagu ka Lissabonis, on Portos päris palju vaheldust, just tegevuste osas. Miks mulle aga Porto rohkem meeldib ongi see vaheldusrikkus. Seal on praktiliselt kõike, igale maitsele, ja see on ideaalne koht, kus veeta oma nädalane puhkus.

Miks mulle Porto meeldib rohkem kui Lissabon:

  • Väga hästi säilinud arhitektuur (Lissaboni barokk ajastu arhitektuuri hävitas üks inimkonna suurimaid maavärinaid ja tulekahjusid).
  • Maaliliste vaadetaga Douro jõgi, mida kallast mööda autoga sõites võib veeta terve päeva või kaks. See on lihtsalt nii maaliline ja äge. Seal on ka hulganisti veiniisandusi, mida külastada.
  • Linn mõjub ka suvituslinnana, kus jõe kallastel on hulgaliselt randu, ja see kõik on nii idülliline.
  • Portvein loomulikult.

Kahjuks saime Portos veeta vaid 2 päeva. See oli meie Portugali ringreisi viimane sihtkoht, kust me ka tagasi koju lendasime. Nii palju kui me jõudsime Portos ringi jalutada ja sõita, siis jättis see linn meile mõlemale sügava mulje, eriti just sõites mööda jõe kallast pikalt sisemaale, ning avastades vanalinna imeilusat arhitektuuri. Ja nii me otsustasimegi, et see on koht, kuhu kindlasti 5 päevaks, nädalaks tagasi tulla, sest kahest päevast jääb selgelt väheks.

Käisime ka portveini maitsmas. Ühelpool kallast on järjest portveini keskused, kõik põhilised tootjad on kaetud, ning seal on võimalik osta endale üks pilet, mille eest saad nii ekskursiooni kui ka terve rida pokaale veini maitsmiseks. Meie valisime sellise portveini tootja nagu Burmester.

Pealinn Lissabon ja muinasjutuline Sintra

Sintra oivaline asukoht Serra graniidimäestiku põhjapoolsel nõlval keset puudega kaetud lõhestikke ja värske veega allikaid tegi sellest Portugali kuningate suvise meelispuhkepaiga.

 

 

Sintra on kahtlemata üks peamisi vaatamisväärsusi, kui külastada pealinna Lissabon. Asub mõnekümne kilomeetri kaugusel Lissabonist. Sintra ise on päris suur maala ja väga mägine. Selleks, et seal üldse rahulikult seda ilu avastada, siis sinna läheb terve päev hommikust õhtuni. Parem isegi kui seal 2 päeva veeta. Ja alati on nii, et kes on Lissabonist kaugemale jõudnud, talle jätab just Sintra kustumatu mälestuse.

Kusjuures, meie otsustasime, et ei ööbi mitte Lissaboni südalinnas, vaid valisime strateegiliselt sellise koha, mis oleks täpselt Sintra ja Lissaboni vahepealsel kaugusel. Nii sai autoga mõnusalt Sintrasse sõita, ning täpselt sama pikk tee oli ka Lissaboni. Nii me oma kolmepäevase vahepeatuse Lissabonis jaotasimegi.

Ööbisime sellises väga põnevas kohas, milleks on Palacio de Queluz. See on üks suursugune rokokoostiilis suvepalee, mis ehitatud 17 sajandil. Ja seal asuvast kellatorniga hoonest on tehtud hotell. Ehk Booking.com kaudu saime imekauni toa, täpselt palee südamesse. Jällegi, väga teistsugune ööbimine. Kõlab küll luksuslikult, aga tegelikult oli ööbimise hind mõistlik, ca 100€  öö.

Ma olen aru saanud, et Lissabon on Portugali peamine sihtkoht, kuhu enamus inimesi lähevad. Täiesti loogiline. Ja ma olen ka aru saanud, et peamine põhjus ongi just paarkümmend kilomeetrit linnast eemal asuv Sintra.

 

Muinasjutuline ja imekaunis Sintra

Veetsime seal ühe terve päeva ja siis teisel päeval läksime veel uuesti sealt läbi, et mõni ost teha ja mõnda kohta veel külastada, mis esimesel päeval vahele jäi.

Sintra oivaline asukoht Serra graniidimäestiku põhjapoolsel nõlval keset puudega kaetud lõhestikke ja värske veega allikaid tegi sellest Portugali kuningate suvise meelispuhkepaiga. Palacio Nacional de Sintra kõged koonusekujulised korstnad ja imepärane Palacio de Pena, mille tipud on kõhedusttekitavalt muljetavaldavad, on kaugele märgata.

Sintras on kohti, kus on päris palju rahvamasse ja siis on kohad, kus on vaiksem. Ütleme nii, et ilma autota näeb seal üsna vähe. Ja kui sind bussiga vaid ühte keskusesse tuuakse, siis peab rohkem seiklema, et õige transport õigesse kohta leida. Autoga oli aga ülimalt mugav kaardistada endale meelepärased kohad, mida külastada ja mööda kitsaid mägiteid neid avastada.

Sintra keskuseks ongi vanalinn, mille keskmes asub ka peamine palee, kuid minu jaoks oli see just kõige igavam koht. Põnevust pakkusid just need eemalolevad, metsa mattunud imekaunid pärlid.

 

Quinta da Regaleira kohustuslik kõigile esoteerikast huvitatutele

Minule isiklikult jättis see kõige müstilisema ja põnevama elamuse. 1890 ehitatud palee ja selle ulatuslikud aiad on tulvil ajaloolisi ja religioosseid vihjeid, salateaduste sümboleid ja mõistatusi. Ekstsentrilise miljonäri AntonioAugusto Carvalho Monteiro arusaamise järgi ongi need kohad kohustulikud kõigile esoteerikast huvitatutele.

Eriti põnev oli maa sisse ehitatud sügavad ümarad augud, mida äärestas keerdtrepp, mida kaudu oligi võimalik minna täiesti põhja, ning sealt läbi koopa käikude väljuda.

Imelise vaatega Palacio da Pena

Serra de Sintra kõrgematel nõlvadel asub noore kuninganna Maria II abikaasale ehitatud suurejooneline Pena palee, mis on eri arhitektuuristiilide eklektiline segu. Meenutab natuke Lego Landi, hästi kirev, hästi palju erinevaid stiile. Palee on ehitatud 19. sajandil, ning varemetele, kus kunagi alus klooster. Kuningas Ferdinand otsustas ehitada kõikjalt maailmast pärit veidrate detailidega täidetud suvepalee, mida ümbritseks park. Saksa arhitekst parun von Eschwege sai sellega imehästi hakkama.

Kui 1910 sai Portugalist vabariik, sai paleest muuseum, mida säilitatakse hetkel sellisena, nagu see kuningliku residentsina oli.