Miks mulle Trinidad meeldis oli selle linna kompaktsus ja ehedus. Väga hästi tuli välja hispaania koloniaalajastu arhitektuur. Ei pidanud üldse pikalt jalutama, et see mitmekülgne ja värvikirev linnake läbi käia. Muidugi reaalsuses oli Trinidad hoopis teistsugune, kui esialgu Google piltidest mulje oli tekkinud. Muude asjade hulgas käisime ka selle nö “kultuurikilomeetri” Lonely Planet raamatu järgi läbi ning siis alles tuli välja see ehedus.

Põnev on vaadata, kuidas kuubakat kuidagi värviga kokku ei hoia ning pigem meelega toovad tugevad kontrastid välja. Järjest seisavad erksates toonides majad, kõrvaltänavates voolab solgivesi mööda munakiviteid, vahepeal sõidab hobune töövankriga mööda, määrdunud riietes suurte silmadega lapsed jooksevad ringi ja mängivad imelike mänguasjadega. Jällegi, nii palju kontraste, et nendel tänavatel võikski fotoaparaat süles istuda ning momente püüda.

Kuna siin tulid need Kuuba kontrastid ja ehedus eriti hästi välja, siis meie seltskond jaguneski suuresti kaheks. Ühtedele meeldis, teistele jällegi mitte. Võib-olla tõesti see räpasus ja intensiivsed tänavalõhnad kohati häirisid, aga samas oli meeldivaid elamusi kindlasti rohkem. Kui päeval sagiti ringi, vaadata linna, käidi väliturgudel, jäätist söömas, või mere ääres rannas, siis õhtul täitusid tänavad kuuba elava muusikaga, lokaalide uksed avanesid, terrassid täitusid inimestega. Ja palju pole vaja kuubakal hoogu võtta. Kui pillimehed paari esimese noodiga alustavad, siis on juba esimesed paarikesed tantsulaval. Ja tantsuks ei pea ka lava olema. Tõused püsti, tantsid.

Oma ringreisil peatusime Trinidadis 3 päeva ning peale linna käisime veel ka Playa Ancon rannas, mis oli vägagi viisakas Kariibimere rand, linnale üpriski lähedal. Üsna huvitav elamsu oli koopasse rajatud ööklubi. Ja üks põnevamaid elamusi oli muidugi ühe imekauni kose külastus. See seiklus vältas pikalt, kuna eelkõige pidi sõitma hulk maad mööda järske tõuse mägedesse ning seejärel jalgsi kolmveerand tundi matkama alla sügavasse orgu. Aga lõpuks see vaatepilt ligi 30 meetrisest kosest, mille all oli veel imekaunis ja ülipuhta veega looduslik bassein… sellest tuleb juttu järgmises postituses. Väga mitmed kosed asuvad sellises Trinidadi lähedal olevas rahvuspargis, mille nimeks Parque Natural Topes de Collantes. Meie külastasime Trinidadi linnale üsna lähedal olevat Vegas Granade koske.

Kui külastada Kuubat 2 või 3 nädalat nagu tavaliselt selline keskmine eestlane kaugema puhkuse ette võtab, siis tavaliselt Trinidad on see sihtpunkt, mis jääb alati valikusse. Meil õnnestus sattuda sinna veel sellisel ajal, kus oli tänavatel eriti palju inimesi, meeletu melu, hilisööni mängiti tänavatel kõvasti muusikat, nii et kohati segas ka meie noorte hingede öörahu.

Peale mõnes mõttes elamusterohket ja ekstreemset Trinidadi suundusime paradiisisaarele põhjas asuvale Cayo Santa Mariale. Ja, mis pilt ja ilu seal avanes, oli lihtsalt võrratu. Selle kohta on võimalik videot vaadata ka sellelt postituselt.

Siin üks tilluke osa piltidest samuti: