Austraalias on lihavõttepühad päris tõsised pühad, nagu selgus, ehk siis inglisepäraselt Easter. Selline korralik 4 päevane puhkus, mis algas Suure Reedega (siin nimetatakse seda Good Friday) ja lisaks reedele on vaba päev ka esmaspäeval (Easter Monday). Nii tekkiski hea võimalus teha üks pikem väljasõit.

Oleme siit-sealt kuulnud, et Lääne Austraalias on selline kummaline paik nagu Wave Rock, ehk siis murduva laine kujuline kivilahmakas. Pilte olime näinud, tundus päris huvitav koht, mida külastada, aga sinna sõit on ca 370km, ja tagasi ka vaja sõita. Olime kahe vahel, aga sõita meile meeldib, teel olek ja maalilised maastikud, uued kohad, see kõik on kuidagi inspireeriv.

 

Wave Rock on päris kummaline koht. Meie üllatuseks, mitte ainult see lainekujuline kivilahmakas ei olnud mõnus vaatamisväärsus, vaid kogu see ümbrus. Olime lugenud väga vastakaid arvamusi selle kohta, mistõttu me ka kahe vahel olima, kas võtta see teekond ette või mitte. Paljud olid kirjutanud, et huvitav kivi, aga muud seal pole, tühjust ja mõttetus, teed pildi klõpsti ära ja võid tagasi koju sõita. Meie meeldivaks üllatuseks päris nii aga ei olnud. Igati väärt sõit ja soovitaks kõigile.

Tegemist on piirkonnaga, millel laiub maailma vanim graniidi platoo, mis on tuhat miljonit aastat vana, olnud seal aegade algusest peale vihma ja tuule käes. Ülimalt suur ala on lihtsalt lahmaka graniidi kiviga kaetud ning kohati tulevad pinnale just sellised graniidikivi mäed nagu seesama Wave Rock, mis nendest Rockidest ka kõige tuntum just oma kuju poolest.

Ronides selle ca 15-18 meetrit kõrge massiivi otsa, avaneb võrratu vaade avarusele. Kuna see piirkond asub merepinna suhtes üsnagi madalal, siis tihtipeale esineb seal suuremate sadude korral üleujutusi. Üleüldiselt on see piirkond selline soine, kummalise taimestikuga ja mitmete soolajärvedega. Vaade ulatub kuni maakera ääreni 360º.

Kuna olid pühad ja sõit üsnagi pikk, siis otsustasime, et oleme seal piirkonnas 2 päeva. Ööbisime seal samas läheduses olevas Hydeni külakeses. Sellise väikse läbisõidu koha kohta on seal isegi päris korralik motell, igati viisakas ja sõbralik.

Teel nägime mitmeid märke, mis hoiatasid üleujutuste eest. Eriti ei süvenenud sellesse, kuna ilm oli superilus, vaikne ja soe. Kõrgemalt kivimäe tipust avanes väga kaunis vaade päikeseloojangule. Olime Wave Rockis selle õhtuse aja, ja värvid olid kuidagi eriti mõnusad.

Ja üllatus üllatus, öösel hakkas korralikult vihma sadama, ikka mürinal tuli seda terve öö. Ja mitte ainult. Terve järgmise päeva ainult sadas ja sadas, kord tibutas vaiksemalt siis jälle hoogsamalt. Ja kõik need ümbruskonna põllud täitusid lombikestega, ja kohati voolas korralik ojake üle autotee. Sel hetkel saime veel sellest ojakesest üle.

Kui esimese päeva veetsime Rock Wave otsas turnides ja seal ümbruskonnas ringi sõites ja soolajärvesid vaadates, siis teisel päeval, kui enamjaolt vihma sada, käisime ära ka lähedalasuvas Mulka koopas (Mulka’s Cave), kus legendi järgi oli elanud üks aborigeenist koopainimene, keda kogukond oli tema puude tõttu välja tõrjunud. Seal ta siis ennast peitis, eraldatuna teistest ning aegajalt oli väikeseid lapsi kinni püüdnud ja ära söönud. Tõeline nuhtlus kogukonnale. Selline tore lugu, mida lastele hoiatuseks jutustada : ) Ja väidetavalt on need käemaalingud, mis tänaseni koopa seintel nähtavad, just Mulka oma käega tehtud. Ütleme nii, et üsna kõle tunne oli seal koopas sees olles.

Ei ole kunagi kohanud, et lemmikloomadele oleks lausa oma surnuaed rajatud. Selline pisut nukker aga samas armas mõte, mis sündis ühel koeraomanikul, kui tema parim sõber teise ilma läks. Oli oma koerale siis korraliku mälestuspaiga rajanud, kuhu tema eeskujul ka teised koeraomanikud oma lahkunud sõbrad tõid.

Teel tagasi sõitsime läbi ka väikestest linnakestest, millest üks põnevamaid oli linn nimega York. Ei ole Perthi linnast üldsegi kaugel, ca 150km. See väga pisike linnake on tuntud selle poolest, et see on Austraalia esimene sisemaa linn. Enamjaolt rajati linnad just ranniku lähistele. Ja väga hästi annab ülevaate sellest, kuidas elu Austraalias oli 100 aastat tagasi. Ehk siis üks põhitänav, vanade kahekordsete majadega, mis peamiselt olid ärile suunatud. Ja ümberringi suhteliselt tühjus. Meenusid vesternifilmid, kus siis olidki sellised tüüpilised väiksed linnad ühe tänavaga ja mõlemal pool olid siis ärid nagu juuksur, toidupood, baar, hotell ja matusebüroo.