Mul on äärmiselt hea meel, et sain sellel aastal osaleda tervel Muhu Väina regatti etapil, mis toimus 9 – 15. juuli, ehk terve pikk nädal. Samuti on mul hea meel, et OIXIO purjetamise tiim kutsus mind tiimi “klaveri”, “augu” ja osaliselt navigaatori positsioonile. Meie purjeka nimi oli “ROXANNA”, tiimis oli 5 meest. Ja kokkuvõttes ORC IV kategoorias saime tubli 8-nda koha. Selle üle võib igati uhke olla, kuna tegemist oli sellele tiimile ka esimese Muhu Väina regattiga.
Salvestasin sõidust mõned klipid ja pildid, et see väärt elamus meeles oleks ning soovi korral kergesti kättesaadav. Etapp algas pika sõiduga Pärnust Kuressaarde, mis kestis koguni 22 tundi (vähese tuule asi), ning lõppes Kärdlas.
Tulemusi ja kokkuvõtteid 66. Muhu Väina Regattist leiab siit.
Galerii regati etappidest ja melust
https://www.teiselpoolmaakera.ee/wp-content/uploads/2023/10/muhu-vaina-regatt-juuli-2023-moonsund-regatta-purjetamine-puhkus-reisiblogi-teisel-pool-maakera.jpg11252000Martin Palmethttps://www.teiselpoolmaakera.ee/wp-content/themes/maakera/images/layout/teiselpool-maakera-logo.svgMartin Palmet2023-07-10 20:35:582023-10-13 16:04:1866. Muhu Väina Regatt juulikuus 2023
Prantsuse Rivieras ehk Lõuna Prantsusmaa rannikul olen ka varem puhanud, aga siis ongi see puhkus olnud enamasti rannapuhkus. Seekord oli aga teisiti. Terve nädal sai avastada selle imeilusa Provence maakonna ilu rohkem sisemaal. See on fantastiline, kuivõrd ilusaid väikseid külasid ja hingematvaid loodusvaateid see maakond endas peidab, kui sellest puhkajatest pulbitsevast Nizzast, Cannes-ist, Monacost eemale tulla.
Mul on hea meel, et saime seekord Prantsuse Rivierast ja Provence maakonnast hoopis teistsuguse elamuse. Päris kummaline mõelda, et selle nädala jooksul me praktiliselt randa ei jõudnudki. Jah, selle asemel tegime laheda katamaraanisõidu ühele Cannes-i lähedal asuva saare juures ning samuti oli meil Roquefort-les-Pins (Nizzast paarkümmend kilomeetrit mägede poole) külakeses üks ootusi ületanud kodumajutus (ehk terve maja) koos mõnusa basseiniga.
Ja nii me siis suurema osa ajast pühendasimegi sellele, et avastada neid põnevaid väikseid mägikülasid, mägiseid teid, kanjoneid, lanvendlipõldusid, ja kõike seda, mis sinna vahepeale jäi. Loomulikult sai külastatud ka Nizza, Cannes, Monaco linnasid. Igal õhtul käisime just Nizzas või siis Monacos ja Cannes-is mõnes restoranis õhtustamas. Tegime alati korralikku eeltööd, et leida need mõnusa elamusega restoranid, kus oleks hea toit, mõnus atmosfäär ja kaunis vaade.
Gourges du Loup kanjonid ja matkarajad
Gorges du Loup, asudes Côte d’Azur’i piirkonnas Prantsusmaal, on kaunis mägine ala, mis pakub külastajatele mitmekülgseid looduselamusi. Sügavad orud, järsud kaljud ja Loup jõe kosked moodustavad maalilise keskkonna, mis sobib suurepäraselt matkamiseks ja looduse nautimiseks.
Matkarajad viivad läbi metsade ja orgude, avastades piirkonna ilu mitmekesisel moel ning võimaldades külastajatel kogeda ekstreemsporti nagu kaljuronimine ja mägirattasõit. Lisaks looduslikule ilule pakub Gorges du Loup ka kultuurilist rikkust, avades uksed ajalooliste küladega kohtumiseks.
See piirkond on seega suurepärane sihtkoht neile, kes otsivad seiklusi, looduse ilu ja kultuurilist mitmekesisust, eemal suurlinnade kiirusest ja müra.
Tõenäoliselt tehakse ka ekskursioone nendesse paikadesse, aga kõige mugavam on seal piirkonnas ikkagi mõne rendisõidukiga ringi liikuda.
Grasse parfüümilinn ja Fragonard parfüümide valmistamise meistriklass
Grasse linna ajaloolised kvartalid ja kitsad tänavad on täis võluvaid keskaegseid hooneid ning pakuvad võimalust jalutada läbi õitsvate aedade. Külastajad saavad avastada parfüümide kunsti ajalugu ja tootmist Grasse’i parfüümi muuseumis, mis annab põneva ülevaate sellest, kuidas linn on kujunenud parfüümiäri südameks.
Grasse’i külastamine on eriti ahvatlev neile, kes armastavad parfüüme ja soovivad sukelduda sellesse kunsti maailma. Lisaks sellele pakub linn ajaloolist ja kultuurilist rikkust, mis võimaldab külastajatel saada aimu Prantsuse provintsi elust.
Grasse’i ilusad aiad ja suurepärased vaated muudavad selle linnaga seotud kogemuse meeldejäävaks. See on ideaalne sihtkoht neile, kes soovivad ühendada ajaloolise võlu, kunsti ja kultuuri nautimise ning samas saada osa parfüümi loomise salapärasest maailmast.
Võtsime osa ka Fragonard parfüümitehases toimuvast parfüümivalmistamise meistriklassist. See oli üks põnev elamus, mis kestis ca 3 tundi. Klassiruum täitus ca 20 inimesega, kellel igalühel oli oma laud, ning lauale oli asetatud 10 erinevat eeterlikku õli, samuti oli valmis juba parfüümi pudel, kuhu sinu enda valmistatud parfüüm lõpuks vormistada tuli.
See on üks mõnus kogemus, kus saab teada parfüümide sünnist, mõnedest põnevatest faktidest ning täpselt räägitakse, kuidas parfüümi valmistatakse.
Ja nii igaüks valaski olemasolevatest õlidest kokku endale meelepärase parfüümivee, mille sai kaasa võtta ning kasutada. Tulemus oli nii hea, et kasutasin enda tehtud suvist tsitruselist parfüümi päris innukalt ja see sobis hästi.
Teiste hulgas on kuulsamad parfüümi tegijad ka Galimard, kust ostsime samuti paar niššiparfüümi. Samuti Molinard on see kolmas tuntum parfüümi valmistaja, kes kõik müüvad oma butiikides põnevaid lõhnu ning korraldavad neid samu meistriklasse.
Lavendlipõllud Provence’i piirkonnas
Lavendlipõllud on kahtlemata üks võluv maastik, mis pakub unustamatut kogemust Provence’i piirkonnas. Kui Nizzast startida, siis nad asuvad üsna kaugel sisemaal ja tihtipeale lihtsalt ei viitsita sinna minna. Aga kui nii kui nii see sisemaa piirkond huvi pakub, siis paratamatult jäävad nad tee peale.
Lavendlipõldude külastust peaks muidugi ajastama just sellele ajale kui nad kõige võimsamalt õitsevad. Kui meie külastasime seda piirkonda juunikuu keskel, siis need avarad põllud olid alles hästi õrnalt kumavad ning päris seda efekti veel ei olnud.
Lavendlipõllud on eriti levinud Vaucluse’i, Alpes-de-Haute-Provence’i ja Drôme’i piirkondades. Suvekuudel muutuvad need alad värviliseks vaibaks, kus õitsev lavendel täidab õhu meeldiva aroomiga. See on suurepärane koht neile, kes otsivad rahulikku põgenemist maapiirkonda ja soovivad nautida Provence’i kaunist maastikku.
Lisaks maalilistele lavendlipõldudele pakub Provence mitmeid vaatamisväärsusi. Paljud külad ja linnad selles piirkonnas on tuntud oma ajaloolise arhitektuuri, traditsiooniliste turgude ja maitsva toidu poolest.
Näiteks Gordes on üks Provence’i kõige ilusamaid külasid, paiknedes lavendliväljade keskel, samas kui Sault on tuntud oma lavendlifestivali poolest. Samuti tasub külastada lavendlifarme, kus saab õppida lavendli kasvatamise ja õlide valmistamise protsessist.
Gorged du Verdone ehk Euroopa oma Grand Canyon
Gorges du Verdon on üks korralik loodusime. See ala on tuntud oma muljetavaldavate kaljude, sügavate orgude ja turkiissinise jõe poolest. Gorges de Verdon on sageli nimetatud Euroopa Grand kanjoniks tänu oma suurejoonelisele geoloogiale ja maastikule.
See kanjon on moodustunud Verdoni jõe poolt, mis on uuristunud läbi lubjakivikihtide, moodustades aja jooksul sügavaid orgusid ja kaljuseinu. Ümbritsetud metsade, järvede ja maaliliste küladega pakub Gorges de Verdon külastajatele võimalust nautida looduse ilu ning osaleda mitmesugustes tegevustes, sealhulgas matkamises, kaljuronimises ja veespordis.
Gorges de Verdoni külastamine on suurepärane võimalus sukelduda looduse imeilusse ja kogeda seiklust keset Euroopa üht ilusamat kanjonit.
Me kaalusime kajakiga sõitu, mis on seal üsna populaarne, aga kuna ilm kiskus vihmale, siis mõtlesime ümber ning sõitsime hoopis seal piirkonnas autoga ringi ning peatusime kaunite vaadete juures. Päris võimas vaatepilt oli, kuidas mõjusid need sügavsinised toonid, kaljud, tumedad äikesepilved ning kauged välgumüristused.
Eze võluv ja romantiline mägiküla
Eze on võluv mägiküla, mis paikneb Prantsusmaal Côte d’Azur’i rannikul. Ehk täpsemini jääb ta Nizza ja Monaco vahele. Ma ütleks, et paljud ei teagi selle külakese kohta midagi, aga see on kindlasti väärt külastamist. See on lihtalt midagi nii ilusat ja kaunistKüla on tuntud oma ajaloolise võlu, kitsaste tänavate ja vanade kivimajade poolest, mis kõrguvad künkal umbes 429 meetri kõrgusel merepinnast.
Üks Eze’i võludest on selle ajalooline pärand, mille juured ulatuvad tagasi keskaega. Külastajad saavad nautida jalutuskäike läbi mägiküla kitsaste tänavate, kus avanevad kaunid vaated Vahemerele. Eze on tuntud ka aedadega, kus õitsevad eksootilised taimed. Kõige kõrgemas punktis ongi üks ilus aed, kuhu saab lisatasu eest sisse, aga selle külastamine on seda väärt.
Lisaks ajaloolisele ja looduslikule ilule on Eze’s mitmeid käsitööpoode, kunstigaleriisid ja kohvikuid, mis muudavad selle küla ideaalseks kohaks lõõgastumiseks ja traditsioonilise Prantsuse kultuuri nautimiseks.
Eze külastamine pakub ainulaadset võimalust kogeda ajaloolist šarmi, imetleda panoraamvaateid Vahemerele ning sukelduda lõõgastavasse atmosfääri. Küla on ka koduks Eze’i lossile, mis on ehitatud 12. sajandil.
Me igaljuhul nautisime neid kitsaid ja lillelisi tänavaid väga. Sattusime ka mõnda hästi ärapeidetud restorani, kus avanesid eriti järsud ja kõrged vaated.
Katamaraanireis Cannes’ist
Cannes on üks mereäärne sadamalinn põhimõtteliselt. Enamasti tuntud oma filmifestivali poolest, aga ka heade šopingutänavate poolest.
Me otsustasime seekord merele minna ja seda me ka tegimegi. Cannes’i sadamast väljus üks praamike, mis viis meid lähedalasuvale saarele, kus asus meie katamaraan, millega tehti lahel mitmetunnine retk koos söögi, šampanja ja ujumisega. Äärmiselt meeldiv vaheldus.
Reisipildid
https://www.teiselpoolmaakera.ee/wp-content/uploads/2023/09/provence-prantsusmaa-french-riviera-nice-grasse-monaco-cannes-reisiblogi-reisikiri-puhkus-teisel-pool-maakera.jpg12382200Martin Palmethttps://www.teiselpoolmaakera.ee/wp-content/themes/maakera/images/layout/teiselpool-maakera-logo.svgMartin Palmet2023-06-16 11:22:332023-11-10 15:57:25Nädal Provence maakonnas – päev merel, parfüümid, lavendel ja imelised vaated
Sisemaad avastades näeb hoopis teistsugust Prantsusmaad, mis on ehedam ja näitab hoopis paremini, milline see päris prantslane tegelikult on. Olen mõned korrad Pariisis ka varem käinud ja siiani tutvunud enamasti rannikuäärsete aladega (sest tahame ju ikka merelainet ja randa oma puhkusel) nagu prantsuse rivieera (Nizza, Monaco, Cannes jms linnakesed Vahemere ääres) või siis Bordeaux ja Biarrizi piirkond.
Meie 8-päevane teekond algas Pariisist ning me pidime jõudma Vahemere äärde Nizzasse. Selle reisi pikkus oli minu arvates väga hea, kuigi paaril viimasel päeval mõned otsad tundusid autoga sõites liiga pikad, seega tundus, et paari päeva oleks lisaks tahtnud. Ainult selleks, et saaks rahulikumalt kulgeda ning ka seda kohalolemist nautida, nö olla “kohal” ka. Olen nüüd reisides hakanud rohkem mõistma seda, et pigem vähem, aga kvaliteetseelt.
Enne reisi vaatasime muidugi piirkonnad üle, kus mida teha on, mida vaadata ja selle järgi panime paika ka piirkonnad, kus sooviksime ööbida ning mitmeks ööks peaks kuhugi jääma. Plaan oli iseenesest lihtne, sest Pariisi ja Nizza vahele jäid:
imeilus šampanja piirkond
keskaegne burgundia piirkond
ja mida lõunapoole, seda rohkem nägi Vana-Rooma kultuuripärandit
Teekond iseenesest oli selline. Kokku tuli 5 erinevat ööbimiskohta. Esimese ööbimiskoha leidsime Epernay lähistel väikses linnakeses nimega Blancs-Coteaux. Täpselt Champagne (šampanja piirkond) südames, kus ümberringi oli sadu istandusi. Kohati tundus, et praktiliselt iga perekond toodab mõningal määral šampanjat.
Väga kaunis on mööda looklevaid teid sõita, viinamarjapõldude vahel. Teed on ilusti ära märgitud pruunide “Campange Route” siltidega ning ise saad valida kui paljudes kohtades degusteerimas käid. Üks mugavamaid degusteerimise kogemusi oli Epernay linnas, kus on ühel tänaval kõikide šampanja tootjate uhked majad, kus saab endale degusteerimise teha.
Leidsin ühe ülihea Lonely Planet raamatu “Best Road Trips France”, mis on just “road trippide” jaoks tehtud. Igas piirkonnas leiad endale sobiva teekonna, ning annab täpselt juhiseid, kust kaudu on kuskile kõige parem sõita, kus on kõige rohkem tegevusi ja vaatamisväärsusi. Näiteks, Champagne piirkonnale leidsin sealt väga hea teekonna, mis näitas täpselt, milliste teede kaudu on kõige ilusam sõita, milliseid veiniistandusi on võimalik külastada, ning millised vaatamisväärsused jäävad teele.
Šampanja piirkond, Épernay ja Moët & Chandon
Seda reisi planeerides, paelus mind kõige rohkem just see piirkond. Ma pole suurem mullisõber, aga šampanja kohta lähemalt teada saada tundus põnev mõte ning see toitis ka parajalt minu uudishimujanu.
Sain teada, et šampanja piirkond on üks suurem ala, mille pealinnaks on Reims, mis on üsnagi suur linn, mille keskel kõrgub üks kauneimaid gooti stiilis katedraale üldse. Ma mäletan, kuidas meie üks reisikaaslasest sõbranna meie seltskonnast (olime sellel reisil neljakesi ehk kahe noorpaariga koos) oli täiesti vapustatud selle ilust. Ta oli täiesti veendunud, et Reims katedraal on tuhat korda kaunim kui Notre-Dame. Selline tõestisündinud lugu.
Reimsis on samuti palju tuntuid šampanja tootjaid, kus on võimalik seda pidulikku jooki maitsta ning sügavates veinikeldrites tuuril käia. Meie valisime oma maitserännakuteks Epernay linna, mida loetakse siis ametlikult šampanja piirkonna keskuseks või siis lausa pealinnaks. Selline väike, ilus, armas linnake, kus asub pikk tänav nimega Avenue de Champagne, mis on täis tuntumaid ja natuke vähem tuntumaid šampanja tootjaid. Just sealt samast tulevad ka tavainimesele kõige tuntum šampanjabränd nimega Moët & Chandon.
Mis mulle Moët & Chandon ekskursjooni puhul kõige rohkem vaimustust tekitas oli see, kui meid viidi maja alla, maa-alustesse tunnelitesse, mis olid uuristatud lubjakivisse. Nende tunnelite pikkuseks oli 28 kilomeetrit. See number ei mahtunud mulle kuidagi pähe, hakkasin võrdlema seda pikkust erinevate vahemaadega. See oli lihtsalt uskumatu. Ja need kilomeetrid moodustusid lausa 2 korruse peale, ehk maa alla rajati 2-korruseline tunnelisüsteem, kus hoiustati miljoneid pudeleid Moët & Chandon šampanjat.
Šampanja puhul sain teada ka, kuidas šampanja tootmine üldse toimub, mida see šampanja meetodil mulli valmistamine tähendab. Sain teada, kuidas toimub kahe etapiga kääritusprotsess ning millist hoolt, aega ja armastust iga üksik pudel tegelikult saab nende aastate jooksul, enne kui see müüki läheb. Ma sain seal kohal olles, miks šampanja nii kallis on. Seda hinda mõjutab ka brändi nimi, aga suuremalt jaolt ka selle tegemise keerukus ja aeg.
Ma olin veendumusel, et üks prestiižsemaid šampanjasid nimega Dom Pérignon on tegelikult üks omaette tootja, aga see on hoopis Moët & Chandon päris enda toode. Erinevus olevat hästi lihtne, kui Moët & Chandon igas šampanja pudelis on kolme erineva viinamarja segu ning ka 3 järjestikuse aasta saagist tulnud toote segu, siis Dom Pérignon on vintage šampanja, ehk siis ühe kindla aastakäigu vahuvein, mis on tehtud ainult kahest erinevast marjasordist.
Aga peale šampanja on kogu see suur ja lai piirkond imekaunis. Ma lihtsalt niivõrd nautisin seda sõitu laugete nõlvade peal, kus silmapiiril laiusid viinamarja põllud. Neid teadmisi šampanja kohta tuli lihtsalt igalt poolt ja väga palju, kirjutaks oma kogemusest vast terve õhukese raamatujagu elamusi kokku. Ma ütleks, et need 3 ööd, mis me siin veetsime Epernay linna lähistel, see oli peaaegu piisav, aga ma puhkaks siin vabalt 2 nädalat. Võtaks lihtsalt aja maha, jalutaks nendes väikestes, äärmiselt puhastes linnakestes, mille majad on tihtipeale õitsevaid lilletaimi täis, naudiks õhtuti restorani melu ja päevasel ajal seda ilusat maalilist vaadet.
Keskaegne Burgundia ja Dijon
Teine piirkond, mida ma selle reisi planeerimisel kõige enam ootasin oli Burgundia piirkond. Ma juba varem teadsin, et siit tulevad näiteks Prantsusmaa ühed enim hinnatud veinid, hinna poolest väga kallid veinid. Sain teada, et see piirkond Prantsusmaa südames on kõige keskaegsem piirkond. Siin on seda keskaegset, pisut süngemat ja väga kivist atmosfääri hästi palju. Siin ringi sõites kohtabki neid keskaegseid müüridega ümbritsetud mägilinnu, losse, kindluseid, mis on hoopis teistsugune kogemus, kui mujal Prantsusmaal.
Kuna pika ajaloo vältel on Prantsusmaa sisemaa südamik olnud erinevatest kultuuridest ja sündmustest kõige vähem mõjutatud olnud, siis just siin Burgundia piirkonnas on seda keskaegset arhitektuuri, eluviisi, prantsuse kultuuri kõige rohkem säilinud. Sain ka teada, et just siit leiab selle kõige ehedama prantslase, selle kõige puhtama põlisasuka. Kui suurlinnades, nagu Pariis näiteks, leiab hästi multikultuurseid inimesi, erinevatest rassidest, siis siin Prantsusmaa sisemaal on 99,9% lihtsalt tavalised põlised prantslased.
Milline see põline prantslane siis on? Esiteks, ta on väga tüüpilise prantslase nägu, tagasihoidlikum, vaoshoitud, samas äärmiselt sõbralik ja abivalmis, väga külalislahke. Ta on samas usklikum ja peab erinevatest traditsioonidest tugevamini kinni. Siin on oma kultuur, isikupärane köök ja kombed.
Elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses
Me elasime Saint-Romain kivises keskaegses külakeses, väga kaunis kivimajas. See oli läbi reisi üks meeldejäävamaid kogemusi, ainuüksi selles keskaegses külas ööbimine. Maja oli äärmiselt kaunis, perenaine ülimalt külalislahke ja abivalmis. Tore kogemus oli see, kuidas igal öösel kell 00:00 kogu külas kogu tänavavalgustus lihtsalt välja lülitatakse ning siis on õues ka täielik kottpimedus.
Siin sisemaal olles käib elu kohalike reeglite järgi, ega siin turistidega väga ei arvestata, sest turistid peavad kohanema kohalike kommetega. Näiteks, siin ei saa mistahes kellajal restorani minna, nagu näiteks Pariisis. Restoranid on avatud vaid lõuna ajal kuni kella 14ni näiteks, ja siis avatakse köök alles ca 18.00 või 19.00. Vahepeal on köök kinni. Kui kõht läheb tühjaks, siis ostad poest endale saia või siis leiad neid väikseid kohvikuid, kust saad kohvi ja croissant-i.
Nii nagu šampanja piirkond, siis ka Burgundia on täis viinamarjaistandusi ja veinitootjate mõisaid. Samuti, nagu šampanja piirkonnas ringi sõites on teed märgitud pruunide liiklusmärkidega, et sa õigelt teelt ära ei eksiks. Täpselt samamoodi on ka siin, veini maitseelamuste teekond on kümneid, kui mitte sadu, kilomeetreid pikk ning need on märgitud “Grand Cru” liilusmärkidega.
Meie külastasime ka mõningaid veiniistandusi. Üks tuntumaid, mis mul burgundia veinide puhul varasemalt tuttav, oli Pommard. Kui teistes, võtsime me kerged maitsmise paketid, siis Pommardi istanduses võtsime ka väikese ekskursjooni, kus meile tehti selgeks burgundia veinide omapära ning degusteeriti erinevaid valgeid ja punaseid veine.
Mis mind ehk veinide puhul kõige rohkem hämmastas oligi see, kuidas ühe pudeli hind võib alata paarisajast eurost. Grand Cru (ehk kõige prestiižsem toode) pudeli hind ongi tavaliselt ligikaudu 300-500 €. Sain teada ka, et seal piirkonnas on levinud, et veini toodetakse ainult Pinot Noir viinamarjasordist. Huvitav oli ka see, et kui meile anti maitsta 4 erinevat punast veini, mille maitse, lõhn ja ka hind olid täiesti erinevad, aga kõik need veinid tulid sellest ühest ja samast viinamarjasordist – Pinot Noir. Mis veinile maitse, lõhna ja hinna määrasid, see oli hoopis maapind ja kogu see kliima (nad nimetasid viinamarja kasvutingimusi “kliimaks”), mis viinamarja mõjutas.
Dijon ja keskaegsed linnad
Dijoni linn on mulle tema nime poolest alati seostunud sinepiga. Tõesti, sinepit müüdi seal linnas igas poes, ja tõsi ta on, ostsime ka meie seda uudishimu tõttu kaasa. Kui üldiselt sellised tüüpilised euroopa linnad mind eriti ei vaimusta, siis Dijoni puhul meeldis mulle see keskaegne hõng. Päris toredaid keskaegseid tänavaid kohtas. Aga üldiselt, ma saan alati suurema elamuse mõne eheda ja kivise külakese külastamisest, eriti kui see on kuskil kõrge mäe otsas.
Mõned sellised kaunid keskaegsed väiksed külakesed on näiteks Montbard, Autun, Beaune, Cluny, Tournous. Et kui Lyoni poole sõita, kuhu me ka teel olime järgmisena, siis need jäävad enamasti kõik tee peale.
Lyon, Rhone Valley ja Vana-Rooma kultuuripärand
See piirkond hakkas juba vaikselt mägisemaks muutuma. Huvitav oli see tunne, kui oled juba päevi ja öid veetnud väikestes Champagne piirkonna ja Burgundia piirkonna linnakestes ja külakestes, kus on selline ilus, armas, rahulik ja vaikne keskkond, siis äkki peale kõike seda Lyoni linna sisse sõita, eks ehmatas pisut ära küll.
Ütleme nii, et Prantsusmaa sisemaal on ka päris palju seda tühja, avarat ja sadu kilomeetreid põllumaad. Lihtsalt ei olegi midagi, ja kohati selline pikem sõit võib olla väsitav ja igav. Mistõttu ongi hästi oluline teha eeltööd ja leida need kohad, kus saad kultuuri nautida ja kogemusi koguda.
Lyoni linna kohta ma praktiliselt midagi ei teadnud, üks tüüpilise euroopaliku arhitektuuriga linn. Sain teada, et see on suuruselt, rahva elanike arvult Prantsusmaa teine linn, Pariisi järel. Oli tõesti suur, aga ütleme nii, kui oled juba korduvalt Pariisis käinud ja ikooniliste maamärkidega tutvunud, siis Lyon enam millegagi ei üllata.
Peale selle maalilise maastiku, mis lõuna pool Prantsusmaad hakkab avanema, paelus mind kõige enam Vana-Rooma kultuuripärand. Oo jaa, see oli lihtsalt võrratu. Metsikult efektne on see, kui keset rahulikku loodust avaneb sulle vaade tohutult massiivne akveduut (Pond du Gard). Jah, just Pont du Gard oli üks mu elamuste tipphetki. Olin seda vaid keskkoolis kunstiajaloo tunnis piltidelt näinud. See üks Vana-Rooma massiivsemaid ehitisi, mis asub kuskil Prantsusmaa sisemaal, mõjub lihtsalt nii ägedalt.
Samamoodi suurepärane elamus on see, kui külastad Vana-Rooma ühte kõige paremini säilinud teatrit Orange linnas. Päris mitmetes linnades on neid tava teatreid, kui ka amfiteatreid, triumfikaari, terme, akveduute. See, kuidas Vana-Rooma kultuuripärand on põimunud sellesse tänapäevasesse linnaruumi, see lihtsalt on kuidagi hästi efektne.
Orange linn vast ongi lõuna prantsumaal üks kõige tuntum linn, kus Vana-Rooma pärandit leidub. Kui muud ei jõua külastada, siis see olekski see linn, mida kindlasti külastada. Aga samuti soovitaks veel külastada linnasid nagu Nimes, Arles, Avignon. Avignon oli näiteks see linn, kus me ka ühe vaheööbimise tegime, sest teekond Nizzasse viimastel päevadel hakkas tunduma liiga pikk. Aga see vaheööbimine oli seda väärt. Avignonis tegime mõnusa jalutuskäigu ja taaskord, kaunis kaunis.
